/nginx/o/2013/01/14/1523384t1h1aba.jpg)
Neljapäeval Riias algaval Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika tippkohtumisel arutatakse naabruspoliitika rakendamisega seotud probleeme ning töötatakse välja edasised sammud, Gruusia, Moldova ja Ukraina pettumuseks kohtumiselt suuri edasiminekuid oodata ei ole.
Idapartnerluse ekspert Marge Mardisalu-Kahar peab naabruspoliitika edukuse seisukohalt kõige olulisemaks Euroopa Liidu ja partnerite vahelisi koostööleppeid. Praegu on need sõlmitud ning ajutiselt jõustatud Gruusia ja Moldovaga, kuid lepingute täitmine on erinevatel põhjustel keeruline.
«Tegemist on pikaajalise protsessiga ning lepingute täies mahus rakendamine võib aega võtta kuni 10 aastat. Lepete elluviimine tähendab, et partnerid peavad ühiskonnas läbi viima strukturaalsed reformid. Seda raskendab sihtriikides, eriti Moldovas probleemiks olev korruptsioon, millega võitlemine võtab aega,» ütles Mardisalu-Kahar.
Idapartnerluspoliitika edukat rakendamist takistab suurel määral ka Venemaa, kes kasutab naabruspoliitika nurjamiseks kõiki enda võimuses olevaid hoobasid. Olgu selleks siis turuga manipuleerimine, energeetika küsimused, külmutatud konfliktid või otsene mõjutustegevus läbi info- ja propagandasõja.
Mardisalu-Kahari hinnangul on Venemaa peamiseks huviks nõrgad, korrumpeerunud ja mõjutatavad idapartnerlusriigid. Naabruspoliitika nurjamisel mängitakse muuhulgas ajafaktorile, eeldades, et idapartnerite oodatust aeglasem areng tekitab Euroopa Liidus tüdimust ning soovimatust koostöö arendamisel edasi liikuda.
Lepingute efektiivsema täitmise tagaks programmis osalevate riikide selge väljavaade saada tulevikus Euroopa Liidu liikmeks. Mardisalu-Kahari arvates on selliste lubaduste andmine praeguses olukorras keeruline.
Üheks laienemist takistavaks teguriks on paremäärmusluse kasv Euroopas. «Kui me vaatame europarlamendi valimisi ja seal võitnud jõude, näeme Euroopa-vastasust, laienemisväsimust ja sulgumistendentsi,» tõdes Mardisalu-Kahar.
Ekspert ei välista, et mõned Euroopa Liidu liikmesriigid vaatavad idapartnerlust läbi «vene prisma» ning pole seetõttu ei laienemisest ega naabruspoliitikast tervikuna huvitatud.
Eelneva taustal on Eesti Euroopa Parlamendi saadiku, reformierakondlase Urmas Paeti arvates oluline, et Euroopa Liit sõnastaks Riias idapartnerite pettumuse vältimiseks edasise koostöö osas selgelt oma tulevikunägemuse.
«Euroopa Liit peab suutma idapartnerluse tippkohtumise ebaõnnestumist vältida ning kõige selgem võimalus oleks teha otsus viisavabaduse osas Ukraina ja Gruusiaga. Viisavabaduse konkreetse aja määramine oleks Ukrainale ja Gruusiale väga vajalik. Aasta tagasi sai viisavabaduse Moldova ning selle aja jooksul on 75 000 Transnistria elanikku võtnud Modova kodakondsuse. Seega on viisavabadusel Euroopa Liiduga ka oluline poliitiline mõju,» kirjutas Paet oma Facebooki lehel.
Marge Mardisalu-Kahari hinnangul on toimiv idapartnerluspoliitika äärmiselt oluline ka Eesti jaoks: «Eesti huvi on see, et meie naabrus oleks jõukas ning meiega võimalikult sarnane.» Ekspert viitas üle Vahemere Lõuna-Euroopasse saabuvatele põgenikele, kelle rände põhjustavad suures osas ebastabiilsed ning nõrgad riigid. «Enda naabrusesse me sarnast olukorda ei tahaks,» selgitas idapartnerluse spetsialist.
Lisaks Moldovale, Gruusiale ja Ukrainale kuuluvad Euroopa Liidu poolt koostöö ja integratsiooni süvendamise eesmärgil ellu kutsutud idapartnerluse programmi veel Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene.
/nginx/o/2014/12/10/3597585t1h6005.jpg)
/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)