/nginx/o/2009/05/13/178565t1hdddd.jpg)
Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 84 protsenti rapsi ja rüpsi ning 43 protsenti kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.
Saagikoristus hakkab lõppema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aastaga võrreldes on saagikoristus läinud kiiremini ja peagi lõppemas, kuid koristuspinna hektarilt on saak väiksem kui mullu.
Mullu oli samaks ajaks koristatud vaid 81 protsenti teravilja, 21 protsenti rapsi ja rüpsi ning 42 protsenti kartuli kasvupinnast.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2010. aastal teravilja 306 100 hektaril. Sellest on teraks koristatud 96 protsenti, sealhulgas rukist 94 protsenti, nisu 98 protsenti, otra 97 protsenti ja kaera 86 protsenti.
Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2555 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2195, nisu 2832, otra 2483 ja kaera 1982 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse ka haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati 98 200 hektaril, millest on koristatud 84 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1414 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 8800 hektaril, millest 43 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 21 725 kilogrammi kartuleid.