/nginx/o/2014/01/03/2730560t1h52c4.jpg)
Ametiühingud kogusid kuu ajaga 24 889 toetusallkirja ideele taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Täna kell 12 antakse allkirjad koos eelnõuga riigikogule üle.
Esimeste haiguspäevade hüvitise taastamiseks koguti ligi 25 000 toetusallkirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. «Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa,» lisas Peterson.
«Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus,» rääkis Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.
Ametiühingute ettepanek on taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Ka peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga. Ametiühingud leiavad, et seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses.
Haigekassa esialgse prognoosi kohaselt kasvavad ametiühingute ettepanekuga haigekassa kulud umbes 7 miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole. Sama analüüs näitab, et ettepanekust võidavad ka tööandjad, kelle senine 7 miljoniline kogukulu peaks langema 1,5 miljonini.
Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.
Kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks on Petersoni sõnul pingelises eelarves raha siiski keeruline leida, mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega. «Eelnõud aga keegi Riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka,» ennustab Peterson.