/nginx/o/2015/04/27/4007649t1h4ce8.jpg)
Eestis kujundab põgenike küsimuses lõpliku seisukoha riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, kuid seda ei saa komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul teha enne, kui on selgunud valitsuse seisukoht.
Kuidas kujuneb Eesti lõplik seisukoht põgenike küsimuses?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/07/2523850t1h5723.jpg)
«Üks võimalus on see, et pärast õiguslikku algatust maikuu lõpus (Euroopa Komisjon esitab siis konkreetse pagulaste jaotuskava - toim.) kujundab valitsus maksimaalselt kaheksa nädala jooksul oma seisukoha ja esitab riigikogule,» selgitas Palling.
Kuna tegemist on kiireloomulise probleemiga, siis tõenäoliselt koguneb Pallingu sõnul valitsus seda teemat arutama aga peatselt, esitades siis riigikogule seisukohavõtuks ELi õigusakti eelnõu ja valitsuse seisukohad selle eelnõu suhtes.
Riigikogusisene menetlus näeb ette, et riigikogu juhatus määrab alatised komisjonid, kes peaksid vastava ELi õigusakti osas arvamust avaldama. Lõpuks kujundab ELAK hääletuse teel riigikogu nimel seisukoha vastava ELi eelnõu osas. Seejuures pole ELAK kohustatud alatiste komisjonide arvamusi arvesse võtma.
«Ehk siis Eesti seisukoht ELi õigusakti osas kujuneb vabariigi valitsuse ja riigikogu koostöös,» lausus Palling.
Ta lisas, et kuna Eesti seadusandlus ei näe ette ümberasustamist või ümberpaigutamist, on raske öelda, kuidas vastav protseduur Eestis täpselt välja nägema hakkab. Samuti sõltub Eesti seadusandluse kohandamise vajadus konkreetselt Euroopa Komisjoni pakutavatest meetmetest.
«Neid ettepanekuid veel ei ole,» ütles Palling. «Praegusel hetkel peame keskenduma läbirääkimistele ja seisukohtade kujundamisele nii valitsuse kui riigikogu tasandil.»
Rändega seotud küsimusi arutavad Euroopa Liidu asjade komisjon, siseminister Hanno Pevkur ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm neljapäeval, 21. mai hommikul. «Meie eesmärk on olla valmis võimalikult kiiresti vajalikke õigusakte menetlema,» lisas Palling.
Probleemist ei saa mööda vaadata
Tema ise leiab, et ideaalne lahendus pagulasprobleemile on kestlik lahendus, mis tähendab, et tuleb püüelda konflikti algpõhjuste lahendamise ja isikute kodukohta naasmise suunas.
«Reaalses elus on see lahendus paraku osutunud ebarealistlikuks,» tõdes Palling. «See ei tähenda aga seda, et saaksime sellest probleemist mööda vaadata. Õigus varjupaigale on igaühe üleilmne õigus ja turvavõrk.»
Pallingu hinnangul tuleks teha kõike paralleelselt ehk tuleb tegeleda smugeldajate ja inimkaubitsejatega, pagulaste kaitsega, konfiskeerida veesõidukeid, panustada nii lähte- kui ka transiitriikidega koostöösse. Lisaks tuleb tegeleda konfliktilahenduse ja ennetusega ning sihistada paremini arenguabi.
«Isiklikult arvan, et kui me võtame pagulased vastu, siis peame kujundama hoiaku, mis võimaldaks isikute võimalikult kiiret Eesti eluga kohanemist,» nentis ta, et pagulaste integreerimist ja neile töö leidmisega tuleb alustada koheselt.
Me ei tohiks jääda ootama konflikti lahenemist ja isikute naasmist, leidis ta, et kogemus näitab, et selleks võib kuluda väga pikk aeg, mis tekitab «ootavates» pagulastes vaid frustratsiooni.
«Esialgne lootus, et Süüria konflikt vaibub, ei ole kahetsusväärselt osutunud tõeks,» rääkis ELAKi esimees. «Et mitte õõnestada rahvusvahelise kaitse süsteemi, ei tohi mingil juhul juhtuda, et sellest saab ebaseadusliku rände ümberjagamise meede,» toonitas ta.
Konkreetne plaan esitatakse mai lõpus
Euroopa Komisjon esitles möödunud kolmapäeval esialgset plaani, kuidas võiks Euroopa Liitu saabuvaid ja siin juba viibivaid pagulasi liikmesriikide vahel jaotada. Konkreetse plaani, kuidas pagulasi jaotada, peab komisjon esitama mai lõpus.
Kava näeb ette, et 28 ühenduse riiki peavad omavahel ära jagama 20 000 Euroopa Liidust kaitset palunud pagulast, kes tulevad kolmandatest riikidest. Esialgse arvutuse kohaselt peaks Eesti võtma vastu neist pagulastest 1,63 protsenti ehk 326 inimest. Neile lisanduvad kava järgi veel pagulased, kes paigutatakse ümber Euroopa Liidu siseselt.
Migratsiooniekspert Uku Särekanno kirjutas blogis poliitika.guru, et komisjoni ettepanekute vastuvõtmiseks on kvalifitseeritud häälteenamuse korral vajalik vähemalt 15 liikmesriigi toetus. «Seisukohad on hetkel veel lahtised ning kujunevad alles konkreetsete ettepanekute esitamisel mai lõpus. Blokeeriv vähemus moodustuks juhul, kui kõik Ida-Euroopa riigid, Soome ning Portugal kvoote vastustaks. Näib, et nii ka läheb,» kirjutas Särekanno.
Millised on konkreetsed proportsioonid, sõltub Pallingu sõnul aga sellest, kas meetmetes osalevad ka Ühendkuningriik ja Iirimaa. «Sellest sõltub, kui palju riike, hääli ja elanikkonna komponenti on heakskiiduks tarvis,» nentis ta.
Paljud liikmesriigid on seisukohal, et pagulaste ümberasustamises osalemine peab olema vabatahtlik. Kvootide plaaniga ei ole sarnaselt Eestiga rahul ka Suurbritannia, Ungari, Slovakkia, Prantsusmaa, Soome, Poola, Tšehhi, Hispaania, Läti, Leedu ja Rumeenia.
Samal teemal: