See ei ole ärapanemise film – selline, mida vaadates võiks üks intelligent Tauno Kangro ja tema Kalevipoja üle jälle irvitada. See on kaine ja suhteliselt neutraalne dokument vaimu ja võimu vastasseisust ning koostöö võimatusest suurte üldrahvalike sümbolite, monumentide püstitamisega seoses. Aga ka ühest idealistlikust skulptorist, kes tegutseb justkui vaimu ja võimu vahepealses tsoonis – skulptorist, kes on valmis sõlmima suure unistuse nimel ka moraalseid kompromisse.
Tellijale
Valentin Kuigile meeldivad Kalevipojad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.