E-gümnaasiumi looja põrkab bürokraatia vastu

Martin Kaasik soovib rajada täielikult internetipõhist e-gümnaasiumi Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kauaaegne koolijuht Martin Kaasik soovib luua täielikult e-õppel põhinevat eragümnaasiumi, kuid põrkab oma sõnul juba teist aastat haridusministeeriumi bürokraatlikule vastuseisule. Ministeerium soovitab riski vähendamiseks alustada mõne kooli eraldi osakonnana.

«Soovime asutada gümnaasiumi, kus oleks võimalik korraldada õppetööd paindlikumalt, arvestades tunduvalt rohkem õpilaste individuaalsete võimete, motivatsiooni ja võimalustega ning kasutades selleks kõiki tänapäevaseid tehnoloogiavõimalusi,» rääkis Kaasik.

Tema nägemuses oleks e-gümnaasiumis kogu õpe internetipõhine. «Õppimist juhendavad õpetajad kokkulepitud kommunikatsioonivahendite kaudu,» märkis ta. Iga õppija jaoks koostatakse individuaalne õppekava ning soovijatele pakutakse ka nende enda soovitud süvendatud õppesuunda.

Õpilasi ei jaotataks klassidesse, vaid nad läbiksid ettenähtud 72 kursust kolme aasta jooksul, võimekatel ja vaid õppimisele pühendunud õppuritel oleks võimalik õppekava läbida kiireminigi. «Eriti oluliseks peame isiklike arengueesmärkide püstitamise ning saavutamise õppimist,» selgitas Kaasik. E-gümnaasiumi õpilased hoiaks kokku palju aega, muuhulgas ei peaks nad seda kulutama kooli ja koju sõitmiseks.

Õpetajatena saaksid e-gümnaasiumis töötada nii tavakoolides tegutsevad õpetajad kui ka need, kes muidu head, kuid jäävad jänni suure klassi ees enda kehtestamise ja distsipliini maksma panemisega. Kolmandaks saaks Kaasiku hinnangul haarata töösse suletavate maakoolide õpetajaid, kes ei soovi linna kolida või sinna tööle käima hakata.

«Soovime asutada põhimõtteliselt teistsugust kooli, kus vana «hariduse andmise» asemel toimuks õppimise õppimine ja kõik kokku oleks poole odavam, ei oleks vaja ehitada ja üleval pidada nii palju koolimaju,» lausus Kaasik.

Soovime asutada põhimõtteliselt teistsugust kooli, kus vana «hariduse andmise» asemel toimuks õppimise õppimine ja kõik kokku oleks poole odavam.

Juba teist aastat on aga Kaasikul sellise kooli jaoks tegevusloa saamine ebaõnnestunud. «Vaidlus haridusministeeriumiga käib aga mitte selle üle, kuidas suudame uue kvaliteedi saavutada, vaid selle üle, kas tingimata peab gümnaasiumil olema koolimaja, sellega kaasnev kütte- ja remondikulu, mööbel, paber jne,» oli Kaasik imestunud.

Kooli asutaja ütles, et eelmisel aastal keeldus haridusministeerium tema taotlust üldse menetlemast. Põhjenduseks öeldi, et koolil puudus päästeameti kinnitus maa-ala, kooliruumide ja inventari turvalisuse kohta. «Selgitasime, et kool ei vaja seda, sest kogu õppetegevus toimub virtuaalkeskkonnas ehk internetis. Ministeeriumi seisukoht jäi kõigutamatuks - majata, territooriumita ja inventarita ei saa e-Eestis e-kooli olla.»

«Värske haridusministri sõnade kohaselt raha on vähe ja seda, mis olemas, tuleks kasutada mõistlikumalt – sulatõde, kuid selleks, et edu saavutada, tuleb koolikorralduse valdkonnas julgeda teistmoodi mõelda ja tegutseda,» leidis Kaasik. Tema sõnul moodustavad koolimajaga seotud kulutused 60 protsenti iga kooli eelarvest ning see vähendaks kõvasti haridusasutuse kulutusi, mida riik niikuinii maksta ei soovi.

Ministeerium soovitab e-osakonda

Haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhatajalt Kristin Hollo ütles, et mullu ei saanud Eesti E-Õppe Kooli asutajatele koolitusluba väljastada, sest vajalikud nõuded polnud täidetud. Siis taotleti koolitusluba põhikoolile, tänavu puhtale gümnaasiumile.

«Eelmisel aastal esitatud taotluse puhul oli küsimus selles, kas koolikohustuslike põhikooliõpilaste puhul tagab üksnes digitaalsete vahendite teel suhtlemine vajaliku keskkonna ja tingimused õpilase arengu toetamiseks? Kas esimeses klassis kooliteed alustava 7-aastase õpilase puhul on mõistlik jätta ta ilma eakaaslaste sotsiaalsest keskkonnast ning koolist, kus ta saaks vajadusel nõustamist ja tuge,» rääkis Hollo. «E-õpe võib olla üks meetod teiste seas, kuid ainsa võimalusena terve kooli õpilastele – just põhikooliealistele lastele, kes vajavad täiskasvanute ja spetsialistide tihedat tuge ning järelevalvet, ei sobi.»

Selle kriitikaga oli Kaasik nõus, mistõttu nüüdseks ongi ta jäänud selle juurde, et soovib luua vaid e-gümnaasiumi.

Haridusministeeriumi kinnitusel suhtutakse alternatiivsete, sealhulgas digilahenduste kasutamisse väga positiivselt. «Samas oleks 100-protsendiliselt e-õppel rajanev üldhariduskool täiesti uus nähtus meie haridusmaastikul. Põhikool, kus esimesest klassist on lapsed e-keskkonnas, sellele vanuserühmale kindlasti ei sobi. Pigem võiks sihtrühmaks olla need, kes soovivad omandada gümnaasiumiharidust mittestatsionaarses õppevormis. Seega pole küsimus mitte kuidagi päästeameti tõendite või koolimaja puudumises,» kinnitas Hollo.

Sel aastal 1. aprillil esitas E-Õppe Kool uue taotluse, seekord mittestatsionaarse õppe läbiviimiseks gümnaasiumiastmel ning kooli kasutuses oleksid ka ruumid. «Taotlus on praegu menetluses ning dokumentide esialgse läbivaatamise käigus on selgunud, et taotluses on vaja üht-teist parandada ja selleks on taotlejale antud tähtaeg,» lausus Hollo.

«Arutasime taotlust: gümnaasiumiastmel mittestatsionaarses õppevormis oleks e-õppe õppevorm õpilastele palju sobilikum. Samas on selge, et kool, mis soovib hakata õpet läbi viima täiesti uuel viisil, peab oma tegevuse väga põhjalikult läbi mõtlema ja planeerima,» märkis Hollo.

«Üldjuhul on võimalik probleemid ületada, kui arengukavas ja õppekavas on läbi mõeldud ning lahti kirjutatud, kuidas kavatsetakse võimalikke riske ületada ja õigusaktide raamistikku sobituda. Näiteks peab kooli õppekavas olema sisuliselt ja veenvalt kirjeldatud, kuidas on riikliku õppekava eesmärgid e-õppe teel saavutatavad. Arengukavas peab olema lahti kirjutatud, milline on kooli käivitamise tegevuskava, kes on sihtrühm jne. See ei ole koht, kus asjasse pealiskaudselt suhtuda, riskida ja katsetada, sest räägime laste kõige põhilisemalt haridusest,» rõhutas ta.

«Oleme soovitanud kaaluda varianti, et tegutseda vähemalt esialgu eraldi osakonnana mõne eksisteeriva kooli juures. Selliselt oleks võimalik õpilastele tagada õpingute jätkamine tavaõppes, kui vaid e-keskkonnas suhtlemine ei kujune neile sobivaimaks. See pakuks palju turvalisema keskkonna uuenduste katsetamiseks ja me ei peaks õpilaste hariduse kvaliteediga riskima,» märkis Hollo.

Selle soovituse peale Kaasik ägestub: «See on täiesti mõttetu! Seda ütlesid nad algusest peale, et ärge omaette kooli tehke, las teine kool vastutab.» Tema sõnul peab vastutama ikka ise, kui tahta midagi täiesti teistmoodi teha. «Osakonnana töötades määrab teine kool, kuidas mida teha ja ma peaks kogu aeg end tõestama. Aga see kool oleks unikaalne, siin tuleb nii palju asju teisiti teha, mul ei ole seda vaja. Sellist poolikut asja ma ei tee, seda ma olen otsustanud,» kinnitas Kaasik.