Avatud Eesti fond korraldas kolmapäeval Tallinnas avaliku arutelu Euroopa Liidu uue leppe teemal.
Postimees tegi otseülekande arutelult ELi uue leppe üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa tulevikuvalikuid tutvustas poliitikaanalüütik ja mõttekoja European Policy Centre programmijuht Janis Emmanouilidis. Valikuid kommenteerisid poliitikaekspert Viljar Veebel ja riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Arutelu modereeris Anna Karolin.
Arutelu keskmes olid küsimused, kuidas anda Euroopale uut hoogu, kuidas taastada kodanike usk institutsioonidesse ja milline peaks olema Euroopa järgmine suur ühendav projekt? Arutelu tulemusi kasutatakse leppe lõppversiooni koostamisel, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile.
Janis Emmanouilidis tutvustas tänasel arutelul, et uus lepe koosneb kolmest alustalast: 1) võimaldav dimensioon ehk kuidas võimeldada majanduskasvu ja tõsta ELi konkurentsivõimet; 2) toetav dimensioon ehk kuidas tugevdada sotsiaalset poolt ja vähendada ebaõiglust ja 3) osalev dimensioon ehk kuidas kaasata rohkem inimesi. Ühe tänase olulise probleemina tõi ta välja näiteks fragmenteerumise, seda nii kodanike poolt kui ka liikmesriikide endi vahel. Samas aga pakkus ta välja et liikmesriikide vaheline suur projekt võiks olla ühine energialiit.
Poliitikaekspert Viljar Veebel märkis aga, et lisaks sellele, et rääkida asjadest, mis ELil parajasti edenevad, tuleks rääkida ka asjadest, mis nii väga ei edene. «See, millal tuleb uus finantskriis, on pigem aja küsimus kui küsimus, kas see kunagi juhtub,» märkis ta.
Ta tõi näiteks, et kui ligi 10 aastat tagasi Lissaboni lepingut ette valmistati, ei pandud sinna sisse finantsstabiilsuse peatükki. Nendest õppetundidest tuleb tema sõnul õppida.
Seetõttu peab EL Veebeli hinnangul otsima lahendusi, kuidas tagada hakkamasaamine ka ääreriikides, ka Eestis. Ta lisas, et EL peaks andma ääreriikidele võimaluse teha asju, milles nad head on ning leida kompensatsioonimehhanisme selle asemel, et hädaabilaenu anda.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ei olnud nõus, et Euroopa Liit täiesti jõuetu oleks, pigem on näiteks Junckeri uus komisjon tema hinnangul võtnud strateegilise lähenemise, küll aga nentis ta, et institutsionaalne pool praegu puudu.
2012. aastal algatas mõjukatest Euroopa fondidest koosnev konsortsium laiapõhjalise arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Euroopa uueks leppeks nimetatud initsiatiiv pakkus välja viis võimalikku tulevikustsenaariumit tagasikäigust föderaliseerumiseni. Möödunud aasta jooksul arutasid pakutud perspektiive poliitikud, erinevate valdkondade eksperdid ja tavalised Euroopa kodanikud. 17 liikmesriigis, sealhulgas Eestis, toimus enam kui 50 debatti.