Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Sotsiaalkomisjon nõustus töövõimereformi edasilükkamisega poole aasta võrra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Georgi Beltadze
Copy
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon Foto: Erik Peinar

Riigikogu sotsiaalkomisjon sai täna ülevaate töövõimereformi rakendamise seisust ning nõustus reformi edasilükkamisega poole aasta võrra.

«Töövõimereformi puudutavate seaduste vastuvõtmisel käis diskussioon kontseptsiooni üle ja reformi rakendamine jäi tahaplaanile. Sotsiaalministeerium valmistab sügiseks ette seaduste muudatused, et Riigikogu saaks neid menetleda ja reform käivituda järgmise aasta juuliks, » ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna selgitas, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016, seisis riigikogu pressiteates.

«Esimeses etapis hakkab töötukassa maksma töövõimetoetust uue süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänased töövõimetuspensionärid, kelle staatus lõpeb ja kes tulevad töötukassasse korduvhindamisele, saavad töötukassast uutel alustel töövõime hinnangu alates 1. jaanuarist 2017, » ütles Tsahkna.

Tsahkna lisas, et kavas on välja arendada kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteediraamistik, et tagada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet üle Eesti.

Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul tuleb lahendada IT arenduste võimalikud probleemid enne uue süsteemi käivitumist, sest sotsiaalkindlustusameti infosüsteem on tehniliselt vananenud. Vassiljev selgitas, et töövõimereformi rakendumisel praeguse infosüsteemiga võivad tekkida tehnilised probleemid ja see seab ohtu kogu riigi pensionite ning toetuste maksmise.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul on töövõimereformi edasilükkamine vajalik, et selle aja jooksul kõrvaldada tekkinud ohud. «Kui kohalike omavalitsuste teenused on kättesaadavad, andmed on kaitstud ja hindamise metoodika on testitud, siis võime töövõimereformiga edasi minna. Ma ei ole optimistlik, et puudused suudetakse kõrvaldada poole aasta jooksul, eriti mis puudutab omavalitsuste poolt osutatavaid teenuseid,» ütles Haukanõmm.

Tagasi üles