Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Kalle Laanet ei näe vajadust natsi- ja kommunismisümboolika keelustamiseks Eestis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ei näe põhjust natsi- ja kommunismisümboolika keelustamiseks Eesti avalikus ruumis, kuna ainuüksi sümbolid kahju ei tekita.

Küsimus erinevate sümbolite kasutamise lubatavusest seondub Laaneti sõnul eelkõige sõna- ehk väljendusvabadusega. Ta viitas põhiseadusele, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

«Leian, et üldjuhul ainuüksi sümbolid ise avalikku korda, kõlblust ja teiste inimeste õigusi ja vabadust ei kahjusta,» sõnas Laanet, kelle sõnul on oluline kontekst, milles neid sümboleid kasutatakse. Näiteks on karistatav Eesti Vabariigi, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametlike sümbolite teotamine.

«Eestis ei ole natsi- ega kommunismi sümbolid seni keelatud. Neid saab kasutada nii selleks, et rahumeelselt meenutada, milliseid tegusid mõlemad okupatsioonirežiimid korda on saatnud, kui ka selleks, et kutsuda üles avalikku korda ohustavatele tegudele,» märkis ta.

Selleks on tema sõnul aga korrakaitseseadus, mis võimaldab politseil tõkestada avaliku korra rikkumisi ja tõrjuda ohtu avalikule korrale. «Seega on politseile meie seadusandluses ettenähtud vajalikud hoovad selleks, et vajadusel avalikku korda põhiseaduspäraselt kaitsta,» lisas Laanet.

Justiitsminister Urmas Reinsalu on aga seisukohal, et natsi- ja kommunismisümboolika keelustamist tuleks arutada. Selleks on ta justiitsministeeriumil palunud koostada ka vastava raporti, milles palub analüüsida, kuidas oleks võimalik meie kehtivas õigussüsteemis totalitaarsete režiimide sümboolika eksponeerimist keelata. Ministri sõnul ei saa inimsusevastaseid kuritegusid sooritanud totalitaarsete režiimide propaganda olla kuidagi aktsepteeritav.

Eestis on varemgi antud teemat arutatud, kuid siis on see jälle vaibunud. Kommunismisümboolika keelustamise üle on diskuteeritud ka Euroopa Liidu tasandil, ent seni on leitud, et konkreetsete sümbolite keelustamine oleks mõttekam jätta siiski iga liikmesriigi enda otsustada.

Seoses 9. mail toimunud võidupühaga võttis sotsiaalmeedias sõna ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, kelle arvates peaks natsi- ja kommunismisümboolika Eesti avalikus ruumis keelustama. «Me oleme olnud siiani liialt liberaalsed ning peitnud oma tegevusetust sõnavabaduse viigilehega,» ütles ta. «Ärgem unustagem, et sümbolitel on müüdi loomisel erakordselt oluline roll. Eriti ajal, kui naaberriik tegutseb tõsiselt oma mõjuvälja laiendamise nimel.»

Tagasi üles