Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Seadistus rikkus Eesti Rahvuste krossi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enam-vähem oodatud taseme sõitis Rahvuste krossil välja vaid MX2 klassis võistelnud Priit Rätsep, kuid temagi teise stardi rikkus kukkumine.
Enam-vähem oodatud taseme sõitis Rahvuste krossil välja vaid MX2 klassis võistelnud Priit Rätsep, kuid temagi teise stardi rikkus kukkumine. Foto: Karli Saul

Enne Rahvuste krossi oli teada, et Colorado kõrgmäestik võib tsiklitele-sõitjatele probleeme tekitada. Kahjuks ei saanud eestlased katsumusega hakkama. Tsiklid ei pidanud vastu ning leppida tuli viimase kümne aasta nigelaima kohaga.
 


«Tõesti ei kujuta ette, kuidas tehnikaga nii läks. Võib-olla panime seadistusega puusse ja seepärast tsiklid lagunesid. Teinekord peaksime ikka ise teadlikumad olema, kuidas sellistes oludes käituda,» lajatas Eesti esinumber Tanel Leok kokkuvõttes 15. kohta kommenteerides.

Krossifännid kartsid niigi, et Aigar Leoki vigastuse tõttu on Eesti väljavaated võrreldes mulluse kaheksanda kohaga märksa nigelamad, sest Gert Krestinovi ja Tanel Leoki kõrval kolmanda sõitjana koondisesse võetud Priit Rätsepal pole tipptasemel eriti kogemusi. Siiski pakkus just esimene sõit, kus olid rajal MX1 masinal Leok ja MX2 tsiklil Rätsep, enim rahuldust. Leok lõpetas korralikul 10. kohal ja Rätsep tema jaoks tublil 27ndal ning sellega 7. positsiooni hoidva koondise väljavaated korralikule tulemusele tundusid päris head.

Sõit valuvaigistite all

Teises sõidus, kus rajal MX2- ja Open-klass, kiskus aga kõik kiiva. Kui võis ennustada, et Rätsep on vaid 45-minutilise pausi järel uuesti sadulasse istudes kurnatud ja tulemus tuleb tagasihoidlik, siis kukkumist ei näinud keegi ette. Hea stardi teinuna pani Rätsep tsiklil külje maha ega saanud seda enam korralikult käima.

«Priit kukkus ja ta ei saanud kohe kiiresti püsti. Kindlasti oleks ta palju parema koha saanud,» kommenteeris Leok lõpuks 35. koha saanud noore kaaslase äpardust. Rätsep oli hoolimata kukkumisest oma töö üsna ootuspäraselt teinud, kuid Krestinovi esimest sõitu vaadates ei suutnud krossifännid oma silmi uskuda. «Mis on lahti?» küsisid paljud, kui Krestinov 26. positsioonil finišijoone ületas. Tegelikult oli asi väga lihtne. Laupäeval kukkudes sai Krestinov nii kõvasti haiget, et ei suutnud võistluspäeval valuvaigistiteta sõita.

«Kukkusin kõvasti ja sellega oli nädalavahetus enam-vähem rikutud. Sain küünarnukile, kaelale ja seljale haiget ning täna pidin valuvaigistitega sõitma ja see tegi päeva väga hulluks,» kommenteeris Krestinov vahetult pärast võistlust tekstisõnumi teel. «Üks asi oli valu, aga teiseks võtsid valuvaigistid uimaseks.» Peale tablettide avaldasid mõju ka kõrgmäestiku tingimused – Denveri külje all asuv Lakewoodi rada asub 1600 meetrit merepinnast kõrgemal.

Leoki tsiklil polnud tõmmet

Siiski oli viimase sõidu eel veel 15. kohal asuval koondisel lootus kõrgemale tõusta. Eesti krossipublik on juba harjunud, et Leok toob lõpus kastanid tulest välja, ja seda oodati temalt ka pühapäeva hilisööl. Paraku kujunes just viimane, otsustav etapp (MX1+Open) suureks krahhiks. Krestinov jäi juba pärast kolme ringi tehniliste probleemide tõttu rajapervele ja Leok ei suutnud kõigile üllatuseks 20. kohast paremat.

Paraku tuli välja, et ka Eesti esinumbri tsikkel lihtsalt ei pidanud vastu.

«Ei teagi, mis täpselt tsiklil viga oli, aga kohe alguses kadus tõmme ära ja hiljem tuli mingi imelik hääl ka sisse. Proovisin siiski kuidagi lõpuni veereda,» sõnas Leok, kellel oli eriti kahju Krestinovist. «Katkestamine on kõige hullem asi üldse. Oleksime kindlasti paar-kolm kohta kõrgemal lõpetanud.»

Kokkuvõttes kuulus võit juba kuuendat aastat järjest ameeriklastele (Ryan Dungey, Andrew Short, Trey Canard), kes kogusid 23 punkti, teiseks tulid 30 punktiga belglased (Clement Desalle, Steve Ramon, Jeremy van Horebeek) ja kolmandaks sakslased (Ken Roczen, Max Nagl, Marcus Schiffer) 40 punktiga. Eesti oli 118 punktiga 15., mis on viimase kümne aasta nõrgim tulemus.

Kas maailmameistrivõistlused väärivad oma nime?

Tagasi üles