/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/09/14/74295t1h4767.jpg)
Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik rõhutas, et kollektiivkaitse poliitilisest rõhutamisest alliansi uues strateegias ei piisa, olulised on praktilised sammud, et allianss valmistuks kollektiivkaitset praktiliselt rakendama.
Luik: kollektiivkaitse poliitilisest rõhutamisest ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alliansis on päris suured erinevused suhtumises Euroopas paiknevatesse NATO tuumarelvadesse, mis on suuresti USA tuumarelvad,» rääkis Luik ETV välispoliitikasaates «Välisilm».
«Küsimus on, kas need peaksid siia jääma, mitmed riigid seda ei soovi,» sõnas ta.
Näiteks Saksamaa soovib neist vabaneda, see on seal kehtivas koalitsioonileppes sees.
«Artikkel 5 osas on rõhuerinevusi, on riike, kes rõhutavad kollektiivkaitse tähtsust, on riike, kes tahavad panna põhirõhu uutele ohtudele, väites, et maailm on muutunud ja külma sõja rõhuasetused pole enam olulised,» selgitas Luik.
«Üks pikk lõik tekstis võib tähendada, et kogu ülejäänud kontseptsioon on tasakaalust väljas. Küsimus on, milline on artikkel 5 tasakaal võrreldes muude punktidega,» leidis ta.
Luik avaldas usku, et uues strateegilises kontseptsioonis võib formuleering olla selline, et küberrünnak võib olla nii tõsine, et võib tekkida vajadus käivitada artikkel 5, aga see ei tähenda, et alati artikkel 5 küberründe puhul käivituks.
Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsioon avalikustas täna esialgse variandi uuest strateegilisest kontseptsioonist, mille eesmärk on muuta külma sõja aegne lääne sõjaline kilp uueks rahvusvahelise julgeoleku süsteemiks 21. sajandil, esimene tekstiversioon edastati alliansi 28 liikmesriigi suursaadikutele enne nende esimest debatti organisatsiooni peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga teisipäeval.