/nginx/o/2016/11/24/6106021t1h4114.png)
/nginx/o/2015/05/12/4058063t1h211a.png)
Telesaates «Radar» paljastasid spordiürituste korraldajad Tallinna linnaettevõttes Tondiraba Jäähall toimuvat, süüdistades sealseid töötajaid hindadega manipuleerimises, ebakompetentsuses ning kokkulepete omavolilises muutmises.
«Radar»: spordiürituste korraldajad süüdistavad Tondiraba Jäähalli hindadega manipuleerimises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BC Kalev/Cramo alustas lõppevat korvpallihooaega suurte lootustega pidada tähtsad VTB Ühisliiga kohtumised vastvalminud uhkes ja uudses hallis. Esialgu kõik sobis, kuid päev-päevalt hakkasid muutuma lepingutingimused ja rahasummad ning lõpuks ei leidnud halli juhtkond enam korvpalli esiklubile ei treenimiseks ega mängimiseks aegu. Sama oli varem juhtunud ka võrkpalliklubil Tallinna Selver.
Pidevalt muutuvad hinnad
«Tähelepanelikuks oleks pidanud muutuma juba siis, kui halli direktriss (Jelena Glebova – toim) küsis, kas korvpalli talvel ka mängitakse. Võtsime alguses seda naljana, kuid ühel hetkel hakkas tunduma, et nii see ei olnud,» rääkis BC Kalev/Cramo pressiesindaja Kristo Raudam.
«Kaks kuud polnudki suuri probleeme. Aga siis, kui jää maha tuli, ei leitud enam üheks päevaks ega teiseks päevaks aega. Kui põranda maha panemiseks jääle juba hoopis teisi summasid hakati küsima, kui hooaja eel sai kokku lepitud, siis nii need asjad läksid. Hooaja jooksul hakkasid summad igapäevaselt kasvama, kuid mingit loogilist põhjendust neile anda ei osatud,» lisas Raudam.
Tondiraba Jäähallis asju ajav juhataja asetäitja Mart Aare Kalev/Cramo väidetega ei nõustu. «Meil ei saa mööda rääkida, sest meil on kinnitatud hinnakiri.»
Kalev/Cramo väiteid kinnitab ka märtsis Tondirabas suure poksiürituse korraldanud Tõnis Grinkin. «Ruumide hinnad varieerusid ego järgi. Kord oli ruumi hind 150 eurot, siis 300 eurot. Lõpuks jäime vahepeale. Lisatasu taheti ka ruumide eest, mis algselt olid rendihinna sees. Kogu aeg käis kauplemine nagu Potjomkini külas.»
«Üks päev oli ta Saku Suurhallist odavam. Kui üritus pihta hakkas, oli hind järsku teistsugune,» teab ka telekompanii Levira, kes on teinud hallist mitmeid satelliidiülekandeid.
Jällegi, Mart Aare neil süüdistustel alust ei näinud: «Rendisumma läbirääkimised toimuvad pikalt enne ürituse algust. Lepingus on ette nähtud kõik ruumid, mida kasutatakse.»
Levira aga räägib teist juttu. «Algul öeldi, et kogu hall on teie kasutuses, kõiki kaableid võite kasutada. Järgmise ürituse juures juba avastati, et kaablite kasutamise eest saab raha küsida. Mujal maailmas kuuluvad sellised asjad rendihinna sisse. Nemad avastasid poole pealt, et nüüd võiks hakata raha küsima,» selgitas Levira esindaja Kulno Kägu.
Kummalised juhtimised
Kui poksiürituse korraldajad koos toitlustusfirma ja toetajatega ruume üle vaatama asusid, leidsid nad maja meediaspetsialisti keset tööpäeva ühest VIP-ruumist magamast. «Kui eelnevalt sai just sama inimesega räägitud ja palutud talt nõu, siis vastas ta, et tal on kiire. Järgmisel hetkel magas ta seal päise päeva ajal.»
Samast juhtumist oli kuulnud ka Levira. «See on tõenäoliselt kõige halenaljakam juhtum. Selliseid asju ei tohiks olla.»
Maja juhataja Mart Aare kuulis asjast esmakordselt «Radari» kaudu ja kui esialgu väitis ta, et tegu tundub olevat kuulujutuna, siis hiljem meilile saadetud selgituses lisas ta: «Meediaspetsialisti nägemine lõuna ajal meie puhkeruumis diivanil istumas ei ole kuritegu, seda enam, et külalistel ei olnud aeg kohtumiseks kokku lepitud.»
«Radar» suhtles kõigi kohalviibinutega ning leidis kinnitust, et istumise asemel meediaspetsialist siiski magas ja ärkas ehmatusega, kui ruumi siseneti.
Kes vastutab?
Kuigi hall kuulub Tallinna spordi- ja noorsooameti haldusalasse, kinnitas «Radarile» ameti juhataja Rein Ilves, et sealsesse igapäevasesse ellu end ei segata. Ka linn ei näe põhjust ennem asjaga tegelema hakata, kui linnavalitsusse ilmuvad kaebekirjad.
Radar suhtles mitmete eraettevõtete ja isikutega, kes hallis toimuvaga hästi kursis on – suur enamus neist kinnitas, et probleeme on suuri, väikeseid ja kummalisi. Kuid paljud ei julge neist avalikult rääkida, sest kardetakse, et see seab ohtu edaspidi uhkes saalis ürituste korraldamise.