Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Telekaamerate ees seismine asendus kaevikus roomamisega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kõvasti ja 
õigesti: kontsertideks pole kaitseväes võimalik harjutada, laulda saab ainult rivistustel, kuigi ka seal on Alvar 
Tiislerile tehtud märkus, et katsuge pisut vaiksemalt laulda.
Kõvasti ja õigesti: kontsertideks pole kaitseväes võimalik harjutada, laulda saab ainult rivistustel, kuigi ka seal on Alvar Tiislerile tehtud märkus, et katsuge pisut vaiksemalt laulda. Foto: Jaanus Lensment

Eesti noored mehed kardavad liiga palju, leiab rahvusringhäälingu spordikommentaator Alvar Tiisler (21), kes ei häbene tunnistada, et pelgas ka ise püssi alla minekut. See, et terve aasta oma elust tuleb veeta kusagil kaevikus või marssides, tundus sulaselge ajaraiskamisena. Neli kuud ajateenistuses on tema meelt muutnud. Isegi mitu aastat igatsetud võimalustest laulda suurtel kontserdilavadel solistina pole ta pidanud loobuma, kusjuures neid pakkumisi tehakse talle just nüüd.

Oled raadios öelnud, et ega sa väga ei kippunud kaitseväkke. Miks sa siis nüüd, kui keskkooli lõpust on möödas mitu aastat, otsustasid ikkagi ajateenistusse  minna?

Mulle tuli esimene kutse alles eelmisel kevadel. Gümnaasiumi ajal ei tahtnud ma kaitseväkke minna, mul ei ole palju sõpru, kes oleksid seal käinud, ja sellepärast polnud mul ka erilisi teadmisi, mis seal tegelikult toimub.

Tagasi üles