Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Süngete sarjade edulugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Priit Pullerits
Copy
Ei midagi helget: Põhjamaa krimi­draamades valitsevad masendavad värvid.
Ei midagi helget: Põhjamaa krimi­draamades valitsevad masendavad värvid. Foto: ERR

Skandinaavia teleseriaalid naudivad üleilmset edu. Tänu millele?

Kui peaminister Taavi Rõivas on kuulutanud Eesti suureks narratiiviks uueks Põhjamaaks saamise, siis kas see tähendab, et meil tuleb seada end silmitsi ka nende tumedate tegelastega, kes hakkavad luurama pealtnäha eeskujuliku ühiskonna pealispinna all?

Just sellised tumedad jõud on üks tõmbenumbreid, mis teinud nordic noir’ist ehk Skandinaavia krimisarjadest viimastel aastatel maailmas laineid lööva teležanri. Erinevalt Ameerika krimiseriaalidest, kus tooni annavad värvikad, kohati ekstsentrilised uurijad, kus suurt rolli mängib moodsaim tehnoloogia ning kust enamasti ei puudu ka autodega tagaajamised ja tulevahetused, iseloomustab nordic noir’i sünge, igasuguse glamuurita atmosfäär, kus juurdlust viivad läbi asjatundjad, kelle isiklik elu on räsitud või ummikus ning kelles puudub tavaliselt vähimgi kangelaslikkus. Kui USA sarjades käib kuritegude lahendamine efektselt, nii et sädemeid lendab, siis Skandinaavia krimisarjades näeb pigem, kuidas uurimistöö tegelikult käib – aeglaselt, rutiinselt, monotoonselt.

Märksõnad

Tagasi üles