Inimõiguslane: eestlaste sallivuse taga on enamasti ikka mõni «aga»

Kampaania ärgitab inimesi rassismi ja homoseksuaalsuse teemadel sügavuti mõtlema. Foto: Liis Treimann

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Marianne Meiorgi sõnul näitavad erinevad uuringud, et sallivus Eestis on pinnapealne ning alanud rassismi ja homoseksuaalsuse kampaania ärgitab inimesi just sügavuti mõtlema.

«Levinud on arvamus, et ollakse tolerantsed, kuid tihti on selle kõrval mõni «aga». Sellele viitavad ka antud kampaania plakatid,» rääkis Meiorg.

Esmaspäeva hommikust võivad Eesti suuremate linnade elanikud märgata tänavail reklaamplakateid, kus kõnetatakse möödujaid küsimustega nagu «Aga kui sinu poeg tahab abielluda mehega?» või «Aga kui sinu õde sünnitab mustanahalise lapse?» Tegemist on Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi korraldatava välimeediakampaaniaga, mis on osa suuremast eurokomisjoni ja sotsiaalministeeriumi rahastatavast projektist.

Meiorgi sõnul ei kiusata Eestis vähemusi enamasti aktiivselt taga, kuid võrdne kohtlemine tähendab ka seda, et inimestel peab olema vabadus olla häbi tundmata just sellised, nagu nad on, kartmata enamuse halvakspanu.

«Sellise kampaania suurim väärtus on diskussiooni tekitamine ja üleval hoidmine. See ärgitab inimesi mõtlema teemast sügavuti konkreetses kontekstis,» märkis Meiorg.

Tema sõnul näitab näiteks Postimees.ee samateemaline artikkel, et diskussiooni tekitamine on ka õnnestunud. «Loodan, et igaüks võtab hetke aega, et sellesse teemasse süveneda ning enda jaoks vastused nendele küsimustele selgeks mõelda.»

Küsimusele, kas rassism ja homoseksuaalsus on tõesti Eestis hetkel inimõigusluse seisukohast kõige põletavamad teemad, vastas Meiorg, et inimõiguste rikkumisi ei saa järjestada tähtsuse järgi, kuna iga rikkumine on traagiline inimesele, keda see puudutab. «Teravaima valukohana ei saagi nimetada ühtegi konkreetset inimõiguste kaitset, vaid seda, et inimõigusi tervikuna ei väärtustata,» ütles ta.

Sallivuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamise projekti kogueelarve on ligi 3 600 000 krooni, millest 80 protsenti moodustavad Euroopa Komisjoni rahad, ütles projekti juht Kari Käsper Postimees.ee’le.

Sotsiaalministeerium toetab projekti 350 000 krooniga, välimeediakampaania kogueelarve on alla 200 000 krooni.

Välikampaania on ajastatud lähestikku projekti teise osa ehk 8.-9. oktoobril Tallinnas peetava rahvusvahelise konverentsiga «Erinevus rikastab». Lisaks hõlmab projekt koolitusi, koostööd filmifestivalidega Tartuff ja Pimedate Ööde filmifestival jms.