/nginx/o/2014/07/24/3227335t1h4d0b.jpg)
Välispoliitika eksperdi Karmo Tüüri sõnul oli Saksa kantsleri Angela Merkeli Moskva külastus just 10. mail elegantne diplomaatiline käik.
Politoloog: Merkeli Venemaa-külastus oli huvitav diplomaatiline käik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on huvitav ja omamoodi elegantne diplomaatiline käik – minna ja samal ajal mitte minna. Mõnikord on minemine sama kõnekas kui mitte minemine, eriti kui teha seda väikese viivitusega – ei minda kohale, kui on kutsutud, aga minnakse siis, kui peetakse seda ise sobilikuks,» rõhutas Karmo Tüür Kuku raadio intervjuus, et Merkel ei läinud kohale 9. maiks, mil ta oli kutsutud.
Tüür luges Merkeli külastust märgiliseks selle poolest, et Merkel kinnistas enda ja Saksamaa rolli peamise läbirääkijana lääne ja Venemaa vahel. «Seda loomulikult Ukraina konflikti teemadel.»
Tüüri sõnul on Merkel hetkel väga suure surve all. Teda survestavad näiteks Saksamaa ettevõtjad, kes on huvitatud Venemaal äri ajamisest ja teevad etteheiteid, et Saksamaa käitub lühinägelikult. «Merkel on näidanud üles ootamatuna mõjuvat otsusekindlust – ta on suutnud säilitada karmi ja sõnaosava rolli. Seda näitas ta ka nüüd,» hindas politoloog.
Tema sõnul ei saa 10. mai Moskva külastusest kindlasti lugeda välja kursimuutust pehmemas suunas. «Ta läks läbi rääkima Ukraina teemal, aga ta läks Teise maailmasõja lõpuga seotud kontekstis.»
Tüüri sõnul näitas pressikonverents, et kaks inimest (Putin ja Merkel) räägivad küll ühest asjast, kuid täiesti erinevalt.
Kui Venemaa pool rääkis, et Merkel tuli kohale, et tähistada NSVLi võitu Teises maailmasõjas, siis Saksa pool rääkis, et Merkel sõitis kohale, et mälestada kõiki langenuid.
«Putin laias laastus õigustas Teist maailmasõda ja laiemalt nõukogude käsitlust Teisest maailmasõjast. Putin otsesõnu kiitis heaks praktika, mis viis Teise maailmasõjani ehk siis Molotovi-Ribbentropi pakti ja riikide juppideks jagamise. Merkel ütles otsesõnu, et see oli paheline praktika. Putini sõnul oli see tavapärane praktika ehk hea,» selgitas Tüür.
Sarnased hinnangud kanduvad üle ka Ukrainas toimuvale. «Vene poole jaoks on Ukraina tükeldamine juppideks, Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukraina üle sõja pidamine möödapääsmatu, Saksa poole jaoks on see kuritegelik annektsioon.»
Saksa kantsler Angela Merkel saabus pühapäeval Moskvasse mälestama Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdureid ning kohtuma president Vladimir Putiniga.
Merkel asetas Moskvas pärja tundmatu sõduri hauale. «Meie jaoks on äärmiselt oluline teha koostööd, sealhulgas keerulistes olukordades nagu praegu, ja üritada leida diplomaatilisi lahendusi,» sõnas kantsler Kremlis kõneluste algul pärast pärja asetamise tseremooniat.