Minister: riik toetaks tööandjaid hambaravisse panustamisel

Sotsist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev teatas möödunud nädalal koos naaberkabinetis istuva sotsiaalkaitseministri Margus Tsahknaga, et töövõimereform tuleb pool aastat edasi lükata ning alustada sellega hoopis teisest otsast. Intervjuus Postimehele räägib Vassiljev, mida ta eelkõige tervishoiu alal teha kavatseb.

- Valimistulemuste järgi te riigikokku ei pääsenud, ometi olete nüüd minister. Seadmata kahtluse alla seda, et võite olla suurepärane minister, võib siiski küsida: miks pidi senine sotsiaalalaminister Helmen Kütt oma töö pooleli jätma ja ministriks saite teie?

Mis puudutab personalipoliitikat, siis usun, et nii meil kui ka teistes erakondades on see erakonna esimehe pärusmaa, keda ja mis põhjusel ta oma meeskonnas näeb. Kindlasti on küsimus ka selles, millised ministrikohad üks või teine erakond saab. Mis siin salata, meil vahetusid kõik ministrikohad, välja arvatud kaitseministri koht. See mõjutas kindlasti ka esimehe personalivalikut.

Eeldan, ja see on ka jutuks olnud, et tähtis oli seegi, et minister ei vastuta vaid oma valitsusala eest, vaid on ka valitsuskabineti liige. Eriti kui neid ministrikohti on piiratud hulgal või vähem kui eelmine kord, siis on olulisem see, et iga minister suudaks jälgida laiemat pilti, seda, mis toimub ka teistes valdkondades.

- Olete tervise- ja tööminister. Üks oluline tööteema on väljaränne. Kuidas on teie hinnangul võimalik väljarännet peatada ja millistel tingimustel tuleksid inimesed kodumaale tagasi?

See on äärmiselt kriitiline teema. Ühtset ja lihtsat lahendust on raske leida.

- Teil on ehk endal oma tuttavate põhjal sel alal kogemusi?

Mul on üks sugulane, kes aeg-ajalt käib üle lahe tööl. Tal on seal üks metsahooldusettevõte ja tal on õnnestunud võita seal mõned hanked. Üks põhjus, miks Eestist minnakse, on palgaerinevused, ja seepärast on oluline, et oleme koalitsioonileppesse saanud miinimumpalga temaatika.

- Miinimumpalk pole valitsuse otsustada.

Ei ole küll, kuid valitsusel on selles protsessis mängida oma roll. Loomulikult on endiselt tööandjad ja töövõtjad need, kes miiniumpalgas kokku lepivad. Koalitsioonilepingus on, et riik soodustab võimalusi alampalka tõsta ja teiselt poolt teeb konkreetse ettepaneku tööandjaile ja töövõtjaile. Lepime kokku, kuidas see ettepaneku tegemine tulevikus välja nägema hakkab, et üheskoos jõuaks selleni, et alampalk tõuseks keskmise palga suhtes 45 protsendini.

Kindlasti on palgatemaatika madalapalgaliste hulgas see, mis aitaks kaasa, et väljaränne kõigepealt pidurduks ja seejärel, et inimesed hakkaksid tagasi tulema.

- Räägime tervishoiust. Kuidas teie enda tervis on? Millal viimati arsti juures käisite?

Ausalt öeldes olen viimased kuus kuud elanud ebatervislikumalt kui kunagi varem. Väga pikad tööpäevad, mitte piisavalt und, kindlasti väga stressirohke periood, suhteliselt ebaregulaarne toitumine, ajapuuduse tõttu vähe liikumist. Eks pean end edaspidi parandama. Ministriks olekuga elu rahulikumaks ei muutu, aga arvan, et õhtuti tekib aega trennis käia.

Arstil käimist ei tulegi meelde. Olen üsna tüüpiline eesti mees: kui kaebusi pole, siis kontrolli ka ei lähe. Arvan, et regulaarne kontroll on see, kus saab teha rohkem kui seni. Mul on õnneks elus nii läinud, et meditsiiniasutustega pole erilist kokkupuudet olnud.

- Siis te ju ei teagi, mis meditsiiniasutustes toimub.

Paar korda olen sattunud, aga pigem kui haiglatest rääkida, siis Rakveres sain abilinnapea ja linnapeana haigla omaniku esindajana sellega kokku puutuda tunduvalt tihedamini kui patsiendina.

- Üldiselt on Eestis tervishoiuga nii, et ravi poolest on see suuresti maailmatasemel, aga on palju pisiasju, mis pole hästi. Kas või needsamad järjekorrad, mis ei ole maailma pikimad, aga eriarsti juurde järjekorda saamine ise on tohutu kadalipp. Kuidas seda probleemi lahendada?

See on üks asi, millega haigekassa hetkel tegeleb. Nad on võtnud suuna, et esmatasandil, perearsti juures saaks võimalikult palju asju lahendatud. Kõik need, kes perearsti kõrvalt eriarstile saavad, pikendavad järjekorda teiste jaoks. Perearstil on meie süsteemis esmase valvuri roll, kes peaks otsustama, kas on vaja eriarstile minna.

- Seal vahel on suured ja mõjuvõimsad haiglad. Kas olete valmis nendega võitlema?

See peab olema minu valmisolek. Kindlasti on erinevad osalised ja pole mõtet neid süüdistada. Haiglajuhi ülesanne on hoida haigla toimivana. Küsimus on, kuidas ehitada süsteem üles nii, et vastuolusid oleks vähem. Ministri, ministeeriumi roll on üritada süsteemi puudusi likvideerida, et see toimiks loogiliselt ja loomulikult.

- Olete leebe olekuga inimene – kas võite ka valju häält teha, kui vaja?

Kui silme ees on siht, mis tuleb saavutada, siis üldiselt meeldib mulle seda saavutada konflikte vältides, aga kui see ei õnnestu ...

- Võite ka põikpäine olla?

Oi, võin olla ka põikpäine. Need, kes mind lähedalt tunnevad, teavad seda. Kui siht, millesse usun, on silme ees, siis kipun üsna järeleandmatu olema.

- See kulub teile ministriametis ära. Eriti kui ei ole ise selle ala inimene.

Ei saa olla ainult hea inimene, hea politseinik. Eks vastavalt vajadusele tule selles protsessis käituda. Meie valdkonnas kipub olema see häda, et efekt tuleb pikema aja jooksul ja need, kes selles ametis, ei pruugi ise muudatuste tulemusi näha.

- Mis saab paljudele raskesti kättesaadavast hambaravist? Igaüks saab aru, et üks üldise tervise alustalasid on terved hambad. Koalitsioonilepingus on huvitava sõnastusega kirjas «täiskasvanute hammaste parandamise programmi elluviimine». Mis imeloom see programm on?

Seda imelooma hakkame praegu kokku panema, täpsemalt disainima. Meil on kokku lepitud, et täisaastal, kui see rakendub, oleks selleks 12 miljonit eurot.

- Mida võiks see 12 miljonit sisaldada?

Kõigepealt tuleb vaadata, mida selle raha eest saab. Mõte on soodustada vähemalt hammaste kontrollimas käimist. Tihti ei minda hambakontrolli, sest pole harjutud käima ja ka kontroll on juba arvestatava hinnaga.

- See on üks pool, aga tihtipeale on inimesel olukord hammastega juba nii hull, et kontroll ei aita midagi. Ja raha parandamiseks pole kusagilt võtta.

On kaks poolt. Et olukord hullemaks ei läheks – ja selle puhul aitab, kui regulaarselt kontrollis käia. Siis avastatakse hambaauke varajases faasis. Ei saa öelda, et seegi ravi odav oleks, aga ikkagi odavam kui liiga hilja jaole saades. Omaette probleem on juhul, kui olukord on juba väga hulluks läinud. 12 miljonit ei taga kõigile tasuta hambaravi.

- Huvitav, kui mitu hammast 12 miljoni eest plommida saaks.

Seda võiks arvutada, aga kindlasti ei taga see, et kõigile oleks hambaravi tasuta.

- Hambaravi teema läheb palgavaesuse ja töövõimereformiga kokku. Et kusagile tööle minna, peaksid ka hambad suus olema.

Kindlasti. On arutatud ka tööandja panust hambaravisse, kuidas see oleks maksustatud. See läheb kokku ka terviseedenduse, haiguste vältimisega, mida koalitsioonilepingus erisoodustuseks ei loeta. Kindlasti tasub arutada, kuidas saaks tööandja töötajat hammaste ravimisel toetada. Tõenäoliselt on mõistlik teha ka teatud piirangud, kui tegu on maksusoodustusega.

- Umbes nii, et juhatuse esimees ei pea tasuta hambaid suhu saama?

Jah. Seal on kindlasti mõistlikkuse piirid.

- Prille tööandja kompenseerib, aga pole ju vahet, kas prillid või hambad.

Just. Me vaatame seda teemat laiemalt kui see konkreetne programm. Kui see käivitub korralikult, saab sinna tulevikus ka raha juurde panna. Samas ei tule raha mujalt kui ühel või teisel kujul ümberjagamisest, aga panus hambaravisse ja tervisesse laiemalt hoiab tulevikus kulusid kokku.

- Kas just kulusid kokku annab hoida – rahvastik jääb vanemaks ja kulud tervisele kasvavad.

Kui on alternatiiv, et vananemine toimub paremas konditsioonis, siis on see kõigile, ka riigile odavam ja see mõjutab ka inimeste töövõimet. Neid ei saa lahutada. See puutub ka sellesse, milline on üldine ühiskonna jõukus. Pikemas perspektiivis võib seda vaadata investeeringuna. Riigieelarve kontekstis see seda kindlasti pole.

- Haigekassa rahavood on piiratud. Sotsiaalmaksu langetamine vist haigekassat ei puuduta?

Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse muude tuludega. Mis on meie jaoks oluline: kui sotsiaalmaksu langetamine seadusemuudatusega valitsusse tuleb, siis peab kompenseerimise puhul olema sisse kirjutatud rakendus, kuidas see jääb sama baasi pealt arvutatuks kui seni. Mis puudutab tervisekindlustust, siis need vahendid jäävad samaks.

- Ikkagi on tervishoidu raha juurde vaja! Milline on teie seisukoht, kust raha juurde saada?

Mis puudutab riiklikku tervisekindlustust, mis on solidaarne, siis põhimõtteliselt, kui tööhõive suureneb ja palgad kasvavad, siis toob see ka tervishoidu rohkem raha. Meil on ka erapanus ja ei saa öelda, et see summa oleks väike. Ei saa öelda, et seda oluliselt suurendama peaks. Pigem on küsimus selles, kuidas käia ressursiga ümber nii, et probleeme, mida lahendatakse, saaks lahendada paremini. Meil on SKTst tervishoiukulutused kuue protsendi kandis. Tulin Lätist, kus tervishoiuministrite mitteametlikul kohtumisel piketeerisid meditsiinitöötajad. Nende nõudmine oli jõuda viie protsendini SKTst.

- Kas Lätis on kulutused veel väiksemad kui Eestis?

Neile on viie protsendini jõudmine päris suur väljakutse, mitte et praegu on napilt vähem. Alati on nii, et ka palju raha ei pruugi väljenduda parimal kujul. On riike, kus tervishoidu pannakse päris palju raha, aga süsteem on ebaefektiivne ja keeruliselt kontrollitav.

Eesti tervishoiu kohta öeldakse, et see on üsna kuluefektiivne ja läbipaistev. Meil on tänu haigekassa süsteemile teada, palju üks või teine asi maksab. Paljudes riikides on süsteem hästi keeruline. Näiteks kommunaalkulud tulevad kusagilt täiesti eraldi, samuti osa palgakulusid. On alati oht, et võid küll raha juurde panna, kuid see ei pruugi paremat lõpptulemust anda. Meil saab ka asju paremaks ja efektiivsemaks teha, aga arvan, et suund, kuhu liigutud, on olnud õige. Ka Maailma Terviseorganisatsioon WHO ja teised, kes on meie süsteemi analüüsinud, ütlevad, et suund on olnud õige.

RANNAR VASSILJEV

• Sündinud 8. novembril  1981 Rakveres
• Haridus: lõpetanud Rakvere gümnaasiumi (2000), õppinud  Mainori majanduskoolis ja Tartu Ülikoolis politoloogiat (2004)
• Aastatel 2011–2015 kuulus XII riigikogu koosseisu, olles rahanduskomisjoni esimees ja aseesimees
• Aastatel 2009–2010 oli ta Rakvere linnapea ning 2005–2009 Rakvere abilinnapea
• Rakvere linnavolikogu liige aastatel 2010–2011 ja 2002–2005