/nginx/o/2013/09/06/2333605t1he90c.jpg)
92 protsenti Eesti elanikest nõus, et nende kodukohas on turvaline elada. Erinevalt teistest eurooplastest mõjutab eestimaalaste turvatunde hinnangut enim leibkonna rahaline olukord, selgus märtsis läbi viidud eurobaromeetri uuringust.
Eurobaromeeter: Eesti elanikud tunnevad end oma kodukohas turvaliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kõrgemaks hindavad Eesti inimesed oma kodukoha turvalisust, veidi vähem turvaliseks peetakse elu Eesti riigis (91 protsenti) ning Euroopa Liidus (86 protsenti). Eesti elanike hinnangud turvalisusele on veidi üle Euroopa Liidu keskmise, kuid madalamad kui Põhjamaades. Näiteks Soomes tunneb end oma kodukohas turvaliselt 99 protsenti ning Rootsis ja Taanis 98 protsenti elanikest.
Uuringu järgi peab 64 protsenti eestimaalastest politsei rolli riigi turvalisuse tagamisel väga oluliseks, kodanikel endil näeb väga olulist rolli vaid 48 protsenti inimestest. «Siinkohal tasub meenutamist, et turvalisuse tagamisele saab kaasa aidata igaüks – mida suurem on inimeste võime ennetada riske ja neid ära hoida, seda turvalisemalt nad ennast tunnevad,» kommenteeris siseminister Hanno Pevkur.
Erinevalt kõigist teistest Euroopa riikidest hindavad Eesti elanikud kõige olulisemaks turvalisuse mõjutajaks oma leibkonna finantsolukorda. Teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele on turvalisuse positiivseimaks mõjutajaks aga põhiõiguste- ja vabaduste, näiteks sõnavabaduse ja usuvabaduse austamine ning diskrimineerimise puudumine riigis.
65 protsenti eurooplastest peavad Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel suurimaks väljakutseks terrorismi. Eestis on see näitaja Euroopa Liidu madalaim – vaid 17 protsenti Eesti elanikest leiab, et terrorism on Euroopa Liidus väga oluline julgeolekuväljakutse. Samuti peetakse ülejäänud eurooplastega võrreldes oluliselt väiksemateks ohtudeks küberkuritegevust, organiseeritud kuritegevust ning inimtekkelisi- ja looduskatastroofe. Näiteks kui Euroopa riikides peab organiseeritud kuritegevust väga oluliseks ohuks 54 protsenti elanikest, teeb seda Eestis ainult 9 protsenti.
Euroopa Komisjoni läbi viidud eurobaromeetri uuring käsitles eurooplaste hoiakuid turvalisuse kohta. Intervjuudes osales üle 28 000 eurooplase kõigist liikmesriikidest, nende hulgas 1002 Eesti elanikku.