/nginx/o/2010/09/26/439151t1h6783.jpg)
On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga, pankurid on teisel kohal ja sissetulekukäärid esikohal olijatega on suured.
Iga programmeerimise ja muu tarkvaraarendusega tegelev mees – enamasti on nad mehed – nii palju palka ei saa. Alustava tarkvaraarendaja palk on pigem kusagil 10 000 krooni kätte, ent kõvemate tegijate jaoks on turg rahvusvaheline ja järelikult peavad ka Eesti firmad maksma konkurentsivõimelist palka.
Kui ikka Euroopas võivad tarkvaraarenduse staarid saada kuus sama palju palka kui Eestis president või enamgi, siis tuleb ka kohalikel firmadel oma parimatele väga kõrgeid palku maksta ja nii need keskmised palgasummad kõrgustesse ehk 31 000 krooni suunas sihivadki.
Teade, et hoopis programmeerijad saavad Eesti parimat palka, võib tulla ootamatult, sest seni on kõrgetest palkadest rääkides nimetatud pigem finantsvahendust. See on aga statistiline silmapete.
Kui statistikaamet teeb palgastatistikat, siis jaotatakse kõik tööinimesed teatud gruppidesse ja arvutatakse selle grupi keskmine palk. Finantsvahendus ehk pangad, kindlustusfirmad ja muu selline oli seni kõige kõrgema palgaga sektor, sest tarkvaraarendajad olid ühes rühmas näiteks postiljonide ja paljude teiste ametimeestega.
Ent statistikaamet teeb ka palju üksikasjalikumat palgastatistikat, kus kogu töörahvas jaotatakse rohkem kui poolesaja ametirühma vahele. Kui nüüd tarkvaraarendust eraldi käsitleti, siis selgus, et seal on palgatase veerandi võrra suurem kui pankades või kindlustusfirmades.
Tegelikult on IT-valdkonnas makstud juba aastaid paremat palka kui panganduses. Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa lausus, et andmed ei ole küll päris üheselt võrreldavad, sest eelmisel aastal muudeti natuke klassifikaatoreid – varem pandi tarkvaraarendajad samasse patta näiteks arvutiparandajatega.
Ent isegi koos arvutiparandajatega teenisid inimesed IT-vallas rohkem palka kui finantsvahenduses. Finantsvahenduses omakorda on eraldi välja toodud pangandus ning kindlustus ja pensionifondid. Palgad on aga neis sarnased: 22 000 – 23 000 krooni.
Kristel Kivinurm-Priisalm varahaldusfirmast Avaron Capital lausus, et kuna tegemist on ühe tegevusvaldkonnaga, siis on igati loomulik, et palgatase on sarnane. Samas arvas ta, et kui finantsvahenduse palgad lõigata töö sisu järgi praegusest pisemateks juppideks, siis võib osa finantsvahenduse palku edukalt IT omadega võistelda.
Nimelt on näiteks pankades hulk tagatoa- ja kontoritöötajaid, kelle palgatase pole üldsegi kõrge, ning teiselt poolt on väga hea sissetulekuga spetsialistid, kes teevad näiteks investeerimisotsuseid.
ASi Webmedia tarkvaraarenduse juhi Ivo Mäe sõnul saavad tarkvaraarendajad peale kõrgete palkade rõõmustada ka igasugu pisemate hüvede üle. «Alates sellest, et kontoris oleks jooke ja snäkke, kuni selleni, et meil käib massöör, kelle juures saab käia,» loetles ta.
Kõrged palgad ei tähenda samas, et programmeerijad kakleksid IT-firmade uste taga töökohtade pärast. Pigem vastupidi: Mägi oletas, et asjaliku inimese võtaks otsekohe tööle iga Eesti esikümnesse kuuluv IT-firma.
Riigitöötajad ei saa üldse kuigi kõrget palka, kuigi avalikkusele võib olla jäänud vastupidine arvamus. Peale selle on palgad üsnagi madalad ka paljudel tootmisega seotud erialadel.
Kivinurm-Priisalm selgitas, et tegelikult võiks Eesti riik võttagi eesmärgiks suurendada peaga töötamist nõudvate teenustesektori töökohtade arvu, selle asemel et tuua riiki madala lisaväärtusega allhankele suunatud tööstusettevõtteid.
Võib küll tunduda, et oma kätega mööblieseme valmis meisterdamine on kuidagi rohkem töötegemine kui peaga töötamine, ent see pole nii. Teenustesektoris makstavad kõrgemad palgad näitavadki Kivinurm-Priisalmi sõnul just seda, et seal toodavad inimesed rohkem lisaväärtust ja seetõttu saab neile ka rohkem palka maksta.
Pankades on komme maksta eelmise aasta heade tulemuste eest aasta alguses preemiaid. Mullu esimeses kvartalis olid preemiad veel suured, mistõttu finantsvahenduse töötajate keskmine palk hüppas 32 000 krooni peale, ületades tarkvaraarendajate palkasid, ent sellega olid head ajad ka läbi. Eelmisel aastal olid pangad kahjumis ja nii polnud ka preemiaid.
Avalikus halduses ja riigikaitses aga paljuräägitud palgalangetusi suurt näha pole. Eelmise aasta teise kvartali
16 645 kroonilt langes palk kolm kuud hiljem 14 245 kroonile, ent seejärel hakkas uuesti üles ronima. Viimastel andmetel ehk selle aasta teises kvartalis said riigiametnikud palka keskmiselt 15 618 krooni.
----------------------------------------------------------------