Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Pärnus prügikaste süüdanud mees võeti vahi alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Öised prügikastipõlengud Pärnus.
Öised prügikastipõlengud Pärnus. Foto: Rando Veldemann

Politsei tabas 6. mail Pärnus 32-aastase mehe, kelle osas oli kahtlus, et ta võib olla seotud Karja tänaval prügihoidla põlema panemisega. Eile esitas politsei mehele kahtlustuse ning prokuröri taotlusel andis kohus loa mehe vahistamiseks.

Ööl vastu 6. maid põlesid Pärnus Karja tänaval asuva kaupluse küljes olev prügihoidla koos seal sees olnuga ning  prügikonteiner ja papipress. Tulekahju käigus sai tugevalt kahjustada kaupluse sein. Kannatanu hinnangul on tekitatud kahju 10 000 euro ulatuses.

Politsei tabas samal päeval 32-aastase kohaliku mehe, keda oli alust seostada selle juhtumiga. Kogutud tõendid ja mehe ütlused andsid aluse talle kahtlustuse esitamiseks. Kogutud materjal andis ka aluse mehe vahistamise taotlemiseks.

Pärnu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Lennart Pulk selgitas, et mees tunnistas ülekuulamisel oma tegu ning lisaks Karja tänava põlengule on ta tunnistanud ka teiste prügikastide põlema panemist. Teiste juhtumite osas on käimas väärteomenetlus, sest nende põlengutega ulatuslikku kahju ei tekitatud.

Pulk lausus:«Politsei suhtub täie tõsidusega nende põlengujuhtumite lahendamisse, kus on alust arvata, et kellegi pahatahtlik käsi selle taga on. Praegu on tekitatud materiaalset kahju, kuid kunagi ei või teada, millal prügikonteineri põlemisest võib kujuneda oht elumajale, inimeludele. Selliste tegude toimepanija võimalikult kiire tabamine võib päästa lisaks hoonetele ka inimelusid.»

Arvestades mehe käitumist ja seda, et ta oli vaatamata keelule tarvitanud alkoholi, pidasid politsei ja prokuratuur tõenäoliseks, et mees võib vabaduses olles jätkata õiguserikkumiste toimepanemist ja õige oleks tema tegutsemisvabadust piirata ja taotleda tema vahistamist. «Kahtlustatavale oli varasemalt kohtumäärusega kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll ja lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid 6. mail tuvastas politsei mehel alkoholijoobe,» selgitas abiprokurör Pille Juhkov.

Käimas on kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi 203 tunnustel, mis käsitleb asja rikkumist või hävitamist, eeluurimist juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. Kohtus süüdimõistmisel karistatakse sellise teo toimepanijat rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Tagasi üles