:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/09/26/439118t1hacdd.jpg)
Mehes, kellele ülikoolikaaslased jäävad eluks ajaks lähedasteks sõpradeks, peab midagi erilist olema. Nõnda meenutavad sõbrad laupäeval raske haiguse järel lahkunud Tartu Ülikooli endist rektorit professor Jüri Kärnerit.
Tellijale
Lahkus taasiseseisvunud ülikooli esimene rektor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1988. aastal, pärast enam kui poolt sajandit rektorite määramist sai Tartu Ülikool endale taas valimiste korras rektori. 12 kandidaadi seast osutus valituks bioloog Jüri Kärner, kellest sai taasiseseisvunud Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimene rektor.
Tartu Ülikooli õppejõud, rakuteadlane Andres Piirsoo oli Jüri Kärneri õpilane, kolleeg ja perekonnatuttav. Kärner oli eliit oma erialal, märkis Piirsoo. «Ta ei teinud küll palju, aga see, mida tegi, oli tehtud elegantselt.»
Pildimikroskoobi alt tulev pilt pidi Kärneri kui morfoloogi jaoks olema briljantne ning selle saavutamine ei olnud kunagi kerge. Pedandina polnud ta tihti saaduga rahul. Foto pidi olema nii täpne ja kvaliteetne, et kõlbaks kohe ka ajakirjas trükkida.
Piirsoo meenutas, et tänavu aprillis oma 70. sünnipäevaks oli Kärneril õnnestunud teha pilt, tõeline histoloogiline pärl, mida näeb kord elus. Selle saamiseks kulus 10 aastat. Sellega oli lõpuks ka professor ise rahul.
Enne slaidide aega joonistasid õppejõud kõik pildid käsitsi tahvlile. Histoloogia, tsütoloogia ja rakubioloogia loengute tahvlijoonistestki paistis välja Kärneri punktuaalsus, viimistletus ja kirg oma töö vastu.
Kärner suhtus kirglikult kõigesse, mida tegi. Näiteks jahipidamine, mis oli talle tuttav juba lapsepõlvest, sai küpses eas täiskohaga harrastuseks. Piirsoo sõnul ei jäänud Kärneril naljalt ükski jaht vahele.
Ajal, mil Eestis läks moodi aiapidamine, sai Kärneristki kirglik aednik. Kui teised külvasid täis suuri kartulimaid, külvas tema kümmet sorti kartuleid, et selgitada välja, milline võiks olla parim sort.
Piirsoo meenutas Kärnerit kui meest, kes armastas sõpru ja nalja. «Kui niisugusele mehele jäävad ülikooliaegsed sõbrad lähedasteks, ei saa see muud tähendada, kui et temas on midagi erilist.»
Kärneril jäi rektori- ja teadlasetöö kõrvalt alati aega ka perele. Kärnerite peres kasvasid tütred Kai ja Piret ning poeg Martin. Martin Kärner on valinud isa käidud tee embrüoloogia vallas. Embrüoloogias peab Piirsoo Jüri Kärnerit Eestis sedavõrd tasemel teadlaseks, et ta vääriks kõrvutamist Karl Ernst von Baeriga.