/nginx/o/2013/08/09/1957156t1ha8a9.jpg)
Tallinna Vaba Waldorfkooli direktor Heli Piisang tõdes, et haridusministeeriumi kavatsus lõpetada erakoolidele tegevustoetuste maksmine, seab neid väga keerulisse olukorda, sest kooli eelarvesse jääb suur auk.
Tallinna Vaba Waldorfkooli direktor: ministeeriumi niivõrd negatiivne plaan tuli ootamatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meile tähendab see konkreetselt seda, et eelarvesse jääb väga suur auk, mis omakorda tähendab, et peame jätma kellelegi midagi maksmata,» ütles Piisang. «Samas me ei saa kooli 1. septembrist ka sulgeda, sest peaksime sellest vanematele neli kuud ette teatama.»
Direktori sõnul moodustab tegevuskulu kooli eelarvest 28 protsenti ning aastas oleks neil seega hakkama saamiseks ümmarguselt 150 000 eurot vähem.
Piisang nentis, et talle oli ette teada, et otsus seoses järgmise õppeaasta tegevuskuludega langetatakse siis, kui riigikogu uus koosseis kokku tuleb, kuid talle tuli ootamatult, et see lahend niivõrd negatiivne on.
Ta rääkis, et neil on viimastel aastatel niigi olnud kulud minimaliseeritud. «Seda enam, et meil on Tallinna linnaga pidevalt kohtuprotsessid. Oleme seetõttu jäänud võlgu ka Tallinna Küttele, kes on meile õnneks küll vastu tulnud,» tõdes Piisang.
Nimelt pole Tallinna linn täitnud talle seadusega pandud kohustust Waldorfkooli kaasrahastamiseks. «Meile pole siiamaani makstud ja nii palju kui mina tean, ei ole haridus- ja teadusministeeriumil veel õnnestunud nendega teha lepingut nii, nagu on see tehtud teiste omavalitsustega,» täpsustas direktor.
Kui linn kooli tegevuskulu ei hüvita, on koolil vaid üks võimalus lisaraha
saada – tõsta õppemaksu. «See oleks aga ebaõiglane meie kooli lapsevanemate suhtes, kes lisaks õppemaksule maksavad linnale tulumaksu, nagu lapsevanemad kõigis teisteski koolides, mida peab omavalitsus,» selgitas direktor.
Ta lisas, et põhiseaduse kohaselt on lapsevanematel õigus valida, millisesse kooli oma laps panna. Ent kui alternatiivkoolid ära kaovad, siis kaob tema sõnul ka hariduslik mitmekesisus haridusmaastikul. «Tegelikult ongi kõige raskem konkreetselt nendel lastel ja vanematel, kes on kunagi selle otsuse teinud ja oma lapse alternatiivkooli pannud,» märkis Piisang.
Haridusministeerium kavatseb järgmisest aastast lõpetada kohustuse maksta erakoolidele tegevuskulusid, sest praegune ajutine kord seab ebavõrdsesse olukorda munitsipaalkoolid. Loe selle kohta täpsemalt siit.