Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Koristustalgud tõid päevavalgele sadu autorehve

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Kaubaalused, rehvid ja prügi Pääsküla rabas.
Kaubaalused, rehvid ja prügi Pääsküla rabas. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavused koristustalgud tõid päevavalgele sadu metsa alla sokutatud autorehve. Eesti Rehviliit tuletab autoomanikele meelde, et kasutuskõlbmatud rehvid tuleb suunata taaskasutusse ning eraisikud saavad oma rehvid üle Eesti ära anda tasuta.

Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on Eestis vanu rehve kogutud ja nõuetekohaselt käideldud ligi kümme aastat ja on kahetsusväärne, et siiani sattuvad need metsa alla.

«Siiani ei tea paljud autoomanikud, et vanad rehvid saab kogumispunktidesse tasuta ära viia, mistõttu ei ole haruldased juhtumid kui kasutamiskõlbmatuks muutud rehvid sokutatakse olmeprügisse või metsa alla,» selgitas Kuurme.

Kuurme sõnul leitakse metsa alt tihti üksikud rehve, kuid samuti on rehve metsa alla toodud ka suuremates kogustes, mis viitab selgelt vastutustundetute eraisikute või ettevõtete tegevusele.

Metsa all vedelevate rehvide eest vastutavad Kuurme sõnul ka need rehvide maaletoojad, kes ei täida tootjavastutuskohustust.  Ta tuletas meelde, et kõik rehvide tootjad ja maaletoojad peavad kas liituma mõne tootjavastutusorganisatsiooniga või omama üle-Eestilist rehvide kogumisvõrku vähemalt 70 kogumispunktiga.

Metsa alla viidud rehvide koristamise transpordikulud kannab kohalik omavalitus, mis tähendab, et raha tuleb iga maksumaksja taskust. Rehvide käitlemise kulu kannavad aga seadusekuulekad ettevõtted, kes on tootjavastutusorganisatsiooniga liitunud. «See tekitab olukorra, kus vastutustundlikud ettevõtted peavad kandma ka vastutustundetute ettevõtete rehvide käitluskulud, mis tekitab ebaausat konkurentsi. Siinkohal loodame ka väga tõhusale keskkonnainspektsiooni kaasabile vastutustundetute ettevõtete tuvastamisel,» sõnas Kuurme.

Selleks, et rehvidest vabanemine oleks elanikele mugav, lõid Eesti Rehviliit ja Rehviringlus üle-Eestilise rehvide kogumispunktide võrgustiku.

Vanad rehvid saab ja tuleb nõuetekohaselt käidelda ja suunata taaskasutusse. «Näiteks tehakse vanadest rehvidest kummimatte, mida kasutatakse nii tootmises vibratsiooni summutamiseks, kui ka lastemänguväljakute katteks,» tõi Kuurme näited.

Tagasi üles