/nginx/o/2015/05/05/4032629t1h803d.jpg)
Postimees uuris Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilastelt, mida nad arvavad sellest, et 16-aastased kohalikel valimistel oma hääle saavad anda.
Videoküsitlus: mida arvavad koolinoored valimisea langetamisest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassi õpilane Raul Markus pooldab valimisea langetamist. «Arvan, et noored on tänapäeval väga iseteadlikud ja kui nad veel ka ei ole, siis kindlasti on nüüd aeg poliitikutel hakata tegema reklaami rohkem ka noorte jaoks, et nemad teaksid, kelle poolt nad hääletama peaksid,» ütles noormees.
Temaga ühte meelt on ka peatselt 16-aastaseks saav Diana, kes läheks kindlasti kohalikele valimistele valima. «Meie seas on piisavalt noori, kes tegelikult hoolivad Eesti elust,» rääkis ta. «Kuna need otsused, mida tehakse, mida teevad meie vanemad hetkel, puudutavad tegelikult ka meid, siis arvan, et on väga oluline, et ka 16-aastastel oleks valimisõigus.»
Nende klassiõde Emma Lotta usub aga, et 16-aastastele ei peaks valimisõigust andma. «Arvan, et see on natuke liiga varajane iga,» märkis neiu. «Kui ma nüüd praegu kohe peaksin valima, siis ma tõesti ei oskaks seda otsust kohe vastu võtta.»
Küsimusele, millal toimuvad järgmised kohalikud valimised, vastasid õpilased erinevalt. «Täpselt ei tea, aga kolme aasta pärast äkki?» pakkus Raul Markus. «Just olid, tulevad vist nelja aasta pärast,» arvas Diana. «Absoluutselt ei julge pakkuda,» tõdes Emma Lotta.
Vaata lähemalt videost, mida noored poliitikast rääkisid!
Jakob Westholmi gümnaasiumi 10. klassi õpilased pooldavad valimisea langetamist. Nad usuvad, et 16-aastastel on juba piisavalt mõistust, et poliitikas osaleda. «Ma ise tahaksin väga hääletamas käia,» ütles 17-aastane Karl Jaagup.
16-aastase Ave sõnul on tema eakaaslastel juba mõistust küll ja nad teavad, mida tahavad. «Täitsa nõustun sellega,» ütles ka tema klassivend, 17-aastane Mihkel. «Enamus 16-aastaseid juba teavad, mida nad tahavad, ja need, kes ei tea, need ei pea minema (hääletama - toim). Alati on võimalus mitte jälgida uudiseid ja mitte olla poliitiliselt seotud,» lisas noormees.
Kui palju noored igapäevaselt poliitikat jälgivad? «Suhteliselt palju, kuna mul on perekonnas poliitik,» ütles Karl Jaagup. «Nii palju kui raadiost ja televiisorist ette juhtub, aga mitte nagu spetsiifiliselt, et lähen internetti ja vaatangi, mis toimub, seda mitte,» lausus Ave.
16-aastase Dolorese sõnul loeb ta uudiseid ning kursis hoiab ta end poliitikaga ka kodus, kus vanemad seda arutavad. Mihkel tunnistas, et tema poliitikat väga ei jälgi.
Riigikogus kiideti täna heaks põhiseadust muutev eelnõu, mis võimaldab kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast. Koolinoored saavad esmakordselt hääletada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel. Valimisea langetamine mõjutab umbes 24 000 16–17-aastast noort.