/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
Riigikogu kinnitas täna eelmises parlamendikoosseisus heaks kiidetud põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel edaspidi hääletada ka 16- ja 17-aastased noored.
Riigikogu andis noortele õiguse kohalikel valimistel hääletada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisea langetamise poolt hääletas 62 riigikogu liiget Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna fraktsioonist.
Muudatuse vastu oli 10 saadikut: Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluvad Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas ja Arno Sild ning vabaerakondlased Andres Ammas, Külliki Kübarsepp ja Ain Lutsepp. Kaks Vabaerakonna saadikut – Jüri Adams ja Andres Herkel – jäid erapooletuks. Keskerakonna fraktsiooni liikmed lõpphääletusel ei osalenud.
Jõustumiseks vajas muudatus parlamendi uues koosseisus kolmeviiendikulist häälteenamust ehk vähemalt 61 häält. Riigikogu eelmine koosseis võttis muudatuse vastu veebruaris, kui selle poolt hääletas 62 ja vastu oli neli riigikogu liiget.
Muudatuse kohaselt saavad koolinoored esmakordselt hääletada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel. Valimisea langetamine mõjutab umbes 24 000 16–17-aastast noort.
Põhiseadust muutva eelnõu algatas mullu suvel 41 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut, et kaasata noori inimesi senisest enam kohaliku elu küsimuste arutamisse ja otsustamisse.
Valimisea alandamiseks tegi parlamendile ettepaneku Eesti Noorteühenduste Liit, mille juhatuse aseesimees Triin Bõstrov avaldas täna heameelt, et riigikogu otsustas noortemeelse tuleviku kasuks. Tema sõnul annab valimisea langetamine noorte häälele suurema kõlapinna ja võimaluse oma kogukonna otsuses rohkem kaasa rääkida.