/nginx/o/2009/09/18/237475t1h6b23.jpg)
Tallinnas raskeveokitele kehtivate nõuete täitmist kontrollinud politsei tuvastas eile, et ligi kahekümnest peatatud sõidukist ei esinenud probleeme vaid kolmel.
Enamik kontrollitud raskeveokitest rikkusid nõudeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19 raskeveoki kontrollimisel avastati rikkumisi, mis puudutasid nii juhtide sõidu- ja puhkeaega, veose dokumentatsiooni, sõidukite ülekaalu või mõõtmeid kui ka autode tehnilist seisukorda.
Tõsisematest tehnilistest puudustest oli ühel veokil pooleks murdunud raam ning teisel purunes pidurivoolik ajal, mil auto kaalule sõitis.
Kokku avastati üheksa sõidu- ja puhkeaja normide rikkumist. 12 veokit suunati erinevate tehniliste probleemide tõttu erakorralisele ülevaatusele. Neljal juhul olid sõidukid teeseaduses ette nähtud maksimaalsest lubatud massist raskemad või ei vastanud nõuetele veose mõõtmed.
Avastati ka üks ohtlike veoste autoveo eeskirja rikkumine, kus gaasiballoone vedaval autol puudus vajalik dokumentatsioon ning balloonid polnud transportimiseks nõuetekohaselt kinnitatud.
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusametnik Priit Tuuna sõnul on kuni 44 tonni kaaluv autorong liikluses igal juhul suurema ohu allikas.
«Massierinevuse tõttu on raskeveokite osalusel juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjed kordades rängemad. Samuti on neil sõiduautodega võrreldes tunduvalt väiksem manööverdamisvõime. Kui sellele lisada veel juhi magamatuse tõttu vähenenud tähelepanelikkus ja reageerimisvõime ning sõiduki ülekoormatus või tehniline rike, siis on ohutegur kordades suurem,» ütles Tuuna.
Eilsega lõppes Politsei- ja Piirivalveametis selle aasta mais alanud raskeveokite ning kommertssõidukite kontrollijate koolitus, mille käigus said 20 politseinikku üle Eesti põhjalikud teadmised nendele sõidukitele kehtivast regulatsioonist ja kontrollimise metoodikast.