/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/435989t1h4298.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et kõrgharidusse peaks lisaraha tooma riigieelarve ja eurorahade toel, mitte panustama alternatiivsetele süsteemidele nagu tema tõstatatud kõrgharidusmaksu idee.
Lukas mattis kõrgharidusmaksu idee maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tagasimaksete süsteemi loomise vajadust Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus ei näe,» viitas ta oma erakonna juhtide kolmapäevasele seisukohale.
«Toetades täielikult minu seisukohta, et kõrghariduskulutusi on vaja järgmistel aastatel eelisjärjekorras tõsta, võttis erakond kolmapäevasel eestseisuse istungil eesmärgiks eraldada vajalik raha tulevikus poliitilise prioriteedina otse riigieelarvest, kaasates ka täiendavaid eurovahendeid.»
Tema sõnul peaks riigi- ja eurorahade toel nii tõstma tasuta õppekohtade arvu kui ka suurendama üliõpilaste õppetoetusteks ja stipendiumideks mõeldud raha. «Nii ei panusta me alternatiivsetele süsteemidele,» lisas ta.
Lukas kommenteeris ka eilses Postimehes ilmunud Tartu Ülikooli professori Jüri Alliku arvamuslugu Tõnis Lukase kõrgharidusmaksu-artikli teemal.
«Professor Jüri Alliku artiklit lugedes ehmatas mind tema väide, nagu poleks võimalike tagasimaksete süsteemi puhul arvestatud võimalusega maksta saadud rahast üliõpilasetele toetust, kuigi «õppimise ajal peab üliõpilane ka midagi sööma, maksma eluaseme, arvuti ja raamatute eest»,» märkis minister.
«Ei tea, millise artikliga tutvus härra professor, kuid minu esmaspäevases artiklis on kirjas, et need vahendid «suunatakse tulevikus ülikoolide rahastamiseks ning õppivate tudengite õppetoetusteks ja stipendiumideks»,» lisas ta.
«Nii on vale väide, nagu oleks pakutud alternatiiv rääkinud vaid ühe poole, kõrgkooli rahastamisest.»
Lukase väitel tuleks kõigile tasuta õppekohti luues laiendada praegust koolitustellimust rohkem neile valdkondadele, millele riik praegu peaaegu et tellimust ei esitagi. «See on meelega mõista!»
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus teatas kolmapäeval pressiesindaja vahendusel, et on veendunud, et keegi Eestis ei peaks kõrgharidusest ilma jääma rahalistel või sotsiaalsetel põhjustel.
«Ainus võimalus seda tagada on tasuta kõrgharidus,» leidsid erakonna juhid.
Haridusminister Tõnis Lukas teatas toona, et tasuta kõrghariduse poole liikumine on IRLi jaoks prioriteet ka tulevaste riigieelarvete koostamisel.
«Sellisel juhul ei vajaks me ei õppelaenusüsteemi laiendamist ega tulevikus lõpetavatelt üliõpilastele tagasimaksete küsimist,» rääkis minister.
«Riigieelarve ja Euroopa struktuurivahendite toel on võimalik suurendada nii kõrgkoolide rahastamist kui ka õppetoetuste ja stipendiumide maksmist üliõpilastele.»
Lukas lisas, et debatt tasuta kõrghariduse üle tõotab tulla äge.
«Seda näitab kas või juba see, et minu ettepanek käivitada debatt tasuta kõrgharidusele üleminekuks sai endale kaela absurdsed süüdistused, nagu kavatsetaks hakata kehtestama mingit kõrgharidusmaksu, koormama üliõpilasi järelmaksu või võlakoormaga või kehtestama koguni astmelist tulumaksu.»
Tõnis Lukas tegi esmaspäevase Postimehe arvamusküljel ettepaneku luua kõrghariduskassa, millesse teeksid oma palgast makseid riigi kulul kõrghariduse omandanud.