/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/25/392884t1hfab0.jpg)
Tartu Ülikooli rektori Alar Karise idee tuua Eestisse arvestatav osa Soome sadadest doktorikraadiga töötutest kiitis ka haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juht Mart Laidmets.
Ministeerium: Soome doktorite impordi ideel on jumet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Andekad ja haritud inimesed on tänapäeva maailmas üks olulisemaid strateegilisi ressursse, nii et meie majanduse ja kogu ühiskonna struktuuri muutumise raames võiks ka Soome tippspetsialiste rohkem kaasata,» ütles Laidmets Postimees.ee’le.
«Eks põhiprobleem on keele ja kultuuri taga, kuid nii sarnaste kogukondade puhul oleks see ületatav. Hetkel ei suuda me ilmselt pakkuda ka konkurentsivõimelist sissetulekut.»
Laidmetsa sõnul on Eestis rahvusvahelistumise programm Dora, mida rahastataks euroliidu toel.
«Ülikoolid on ka professoreid valinud, vahel pole saadud küll täiskoormusega ehk on jäädud jagama oma praeguse ülikooliga, kuid kvaliteedi tõstmisel on see väga oluline,» lisas ta.
Laidmetsa sõnul on teadus- ja kõrgharidusruum loomult rahvusvahelised ja kui me peame loomulikuks, et meie õppejõud lähevad mingiks ajaks välismaale, on sama loomulik ja vajalik, et tullakse siia.
«Väike riik ei suuda ilmselt ka kõiki valdkondi katta ja nii on teatud kompetentside (nagu tuumaenergeetika) katmiseks või tõstmiseks ka vaja pikemaajalisi kaastöötajaid.»
Haridusminister Tõnis Lukas ütles Karise ideed kommenteerides, et kui ülikoolid kutsuvad vakantsetele kohtadele häid soome õppejõude, on võimalik neile palgalanguse tasandamiseks lisaraha maksmiseks ka praegu toetust saada.
«Aga võimalik on ka selle programmi laiendamine ning ka ministritevaheline kokkulepe. Eelduseks on aga, et ülikoolid teavad konkreetselt, keda nad kutsuda tahavad.»
Laidmets ütles, et kuigi Eestis on programmid, mille abil suudame pakkuda välismaalastele teatud juhtudel konkurentsivõimelist palka, tõelisi tippe siia väga ei satu ning lisaks rahale peab vahel ka õnne olema.
«Lisaks on igas riigis oma sotsiaaltagatiste süsteemid, mis liikuvust piiravad, kuid välisõppejõudude arv on siiski jõudsalt kasvanud.»
Ideaalis peaksime tema hinnangul jõudma olukorda, kus me ei peaks välisõppejõudude kaasamist millekski väga eriliseks, vaid vajadusel on meil olemas võimalus ja raha, et seda igapäevase töö käigus teha.
Postimees.ee kirjutas eile, et rektor Alar Karise hinnangul oleks üks konkreetsem tee Eesti ülikoolide rahvusvahelistamiseks see, kui tuua mõistlikum osa Soome tuhatkonnast doktori- ja litsentsiaadikraadiga töötust Eestisse.
Karise nägemuses saaks ülikool ise hakata soomlastega kontakti otsima, kuid teisalt oleks paras korraldada kahe riigi haridusministrite kohtumine, sest eks Soomegi on huvitatud oma töötute probleemi lahendamisest.