Savisaare arstist sõber: «Vana Edgar on tagasi!»

Edgar Savisaar on tagasi. Pildil - Riin Savisaar, Siret Kotka, Margit Savisaar, Erki Savisaar, Elis Savisaar, Aadu Must ja Urmas Jürgenson. Foto: Facebook

Selle nädala algul, kui Jõgeva haigla juht Peep Põdder külastas Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas oma vana head sõpra Edgar Savisaart, jätkus juttu kauemaks. Kolmapäeval kaheks ja pooleks tunniks, esmaspäeval koguni neljaks tunniks. Kuid ühel hetkel tekkis tõrge.

Savisaar oli väljendanud rõõmu, et Tallinnas on läinud Moonika järel liinile teine nimeline tramm, Paula. Aga kui mehed püüdsid seejärel kahe peale meenutada, kuidas kõlab kolmanda trammi nimi, et tulnud see kummalgi meelde.

Kolmanda trammi nimi on Anna; ja neljanda nimi Liidia.

Pikalt narkoosi all veedetud aeg on jätnud Savisaare faktiteadmistesse paratamatult augud, nentis Postimehele Põdder, aga muidu elab ta palati televiisori vahendusel Eesti sündmustele ja poliitikale juba huviga kaasa. Näiteks vaatas Savisaar kolmapäeval ülekannet riigikogu infotunnist. Samuti oli ta vaadanud Tallinna TVst saadet «Vaba Mõtte Klubi» ning arutas sealt tõukudes Põdderiga, miks Johannes Kert ei saanud riigikogu valmistel nii palju hääli, kui võis oodata. (Sai 752 häält.) Jutuks tuli ka valitsuse kavandatav kütuseaktsiisi tõus, kuid millisel seisukohal Savisaar ses küsimuses asub, selle jättis Põdder enda teada.

Savisaarel on käinud haiglas arvukalt teisigi külalisi, nii pereliikmeid kui töökaaslasi. Tallinna linnavalitsuse nõunik Liina Oja, kes käis teda vaatamas selle nädala esmaspäeval, kinnitas Postimehele samuti, et tema silmis muutub Savisaare tervislik seisund iga päevaga natuke paremaks. Oja rääkis talle, mis toimub pealinna linnavalitsuses ja andis edasi sealsete inimeste tervitused, Savisaar omakorda tundis huvi sõprade ja kolleegide käekäigu vastu. «Minu jaoks on ta juba peaaegu endine,» tunnistas Oja.

Igati head näitajad

Savisaar, kellel arstid amputeerisid viis ja pool nädalat tagasi lihasööjabakterist kahjustatud parema jala, on tõepoolest viimastel päevadel silmanähtavalt paranenud, kinnitas Põdder. Temalt on lõppeval nädalal eemaldatud nii tsentraalne veenikanüül kui trahheostoom ehk hingamisteede hingetoru. See tähendab, et patsient saab iseseisvalt hingata. Amputeerimiskohal ülalpool paremat põlve on haav korralikult kinni õmmeldud ning paraneb ilusasti, lisas Põdder, kuigi näha on veel mõningat turset.

«Paranemine on olnud imeline,» tõdes Põdder. Aga kuna ta ei ole siiski Savisaare raviarst, jättis ta patsiendi tervisele meditsiinilise hinnangu andmata. Kuid pilguheit kolmapäevase külastuse ajal meditsiiniaparatuuri näitajatele veenis Põdderit, et Savisaare süda lööb ilusasti ja korrapäraselt ning veresuhkur püsib normis. «Ma pole ammu nii häid üldiseid näitajaid näinudki,» lisas ta.

Põdder on Savisaare tervisel juba pikki aastaid silma peal hoidnud, mistõttu ajakirjandus on teda sageli tituleerinud Savisaare ihuarstiks. Ta palub seda edaspidi mitte teha, sest mõiste «ihuarst» pärineb 18. sajandist ning pealekauba seob teda Savisaarega pigem sõbra-, mitte arsti ja patsiendi suhe. Oma kokkusaamistel ei räägi nad niivõrd tervisest, vaid ennekõike laste käekäigust ja argiasjadest. Viimastelgi kohtumistel Tartu haiglas tuli jutuks näiteks olukord Savisaare elupaigas Hundisilma talus Lääne-Virumaal Vihula vallas ning mida oleks seal vaja kevadel korda teha.

Põdder möönis, et kuna Savisaar viibib siiski tugevate valuvaigistite ning muude ravimite toime all, väsis ta pikkade vestluste jooksul ära ning uni kippus võimust võtma. Ent sellegipoolest ilmutab ta Põdderi sõnul mõningaid kärsituse märke, et saaks juba ükskord haiglast välja. Sama märkas ka Oja.

«Kellelegi ei meeldi ju haiglas olla,» nentis Oja. «Aga tuleb anda aega: ärme rabista, see [operatsioon] oli ikkagi tõsine asi.»

Jalgratas voodis

Pärast seda, kui intensiivraviosakonna arstid on eemaldanud Savisaare küljest suuremad torud, saab ta ennast vabamalt liigutada. Näiteks saab Savisaar tõusta nüüd voodi servale istuma. Tõsi, märkis Põdder, teda tuleb natuke aidata ning pöörates peab olema ettevaatlik.

Pikast liikumatult lamamisest jäävad lihased mõistagi kärbu. Lihastoonuse taastamiseks on asunud Savisaarega tegelema füsioterapeut. Põdder märkas, et palatisse on toodud ka väike jalgratas, mida patsient saab voodis ühe jalaga vändata.

Kui paranemine sama hoogsalt jätkub, oletas Põdder, peaks varsti külastama Savisaart ka proteesimeister. Tema hinnangul võiks umbes kahe nädala pärast jõuda asjalood sinnamaani, et Savisaare võiks haiglast välja kirjutada ning saata aktiivsele taastusravile. Ent ta lisas, et selle otsuse langetavad siiski Savisaare raviarstid TÜ kliinikumis.

Põdder, kes enne Jõgeva haigla juhiks saamist töötas aastani 2005 Lääne-Tallinna keskhaigla juhina, avaldas lootust, et kui taastusravi protseduurid tõsiselt käsile võtta, võiks Savisaar jõuda kolme kuu pärast, augusti alguseks seisu, mis lubab tal iseseisvalt toimetada. «Tänapäeva proteesid on nii head, et nendega saab liikuda normaalselt,» sõnas ta.

Postimehe küsimusele, kuidas oli Savisaar reageerinud teadasaamisele, et arstid pidid tema elu päästmiseks ühe jala amputeerima, vastas Põdder: «Parem olla elus ja jalata kui kahe jalaga ja surnud.»

Igatahes teatas Põdder Postimehele: «Vana Edgar on tagasi!» Selle kinnituseks on tõsiasi, et ta pidi arstidega juba vaidlema, kas üht või teist protseduuri on ilmtingimata ikka vaja.