Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Uueks võrdõigusvolinikuks kandideerib praegu 17 inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper. Foto: Võrdõigusvoliniku kantselei

Täna südaööni on võimalik kandideerida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale, kuhu praegu on laekunud 17 avaldust.

«Praeguse seisuga on voliniku konkursile laekunud 17 avaldust. Kuna tähtaeg on täna, siis kindlasti ei saa seda arvu pidada lõplikuks, sest kogemused näitavad, et viimasel päeval võib laekuda veel palju avaldusi,» kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

Kui algselt oodati kandideerimiseks avaldusi 5. aprillini, siis hiljem otsustas sotsiaalministeerium pikendada tähtaega 30. aprillini.

Esiteks ei olnud teada, kes asub valdkonna eest vastutavale ministrikohale. Seetõttu tuli olla kindel, et minister oleks olemas, kuna seaduse järgi on just tema see, kes uue voliniku ametisse nimetab. 

Praegu ametis oleva voliniku Mari-Liis Sepperi ametiaeg lõpeb tänavu oktoobris. Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt viib konkursi voliniku ametikohale läbi valdkonna eest vastutav minister, kelleks on sotsiaalkaitseminister. Voliniku ametiaeg kestab viis aastat.

Sepper ise uuesti ei kandideeri.

Voliniku kuupalk on 2914 eurot.

Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal, tema ametiaeg kestab 2. oktoobrini 2015. 

Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.

Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega (sh soolise diskrimineerimisega). Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Tagasi üles