«C-Komando» täna: vägivaldne isa taotleb laste ainuhooldusõigust

Vägivald. Foto on illustratiivne. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Tänase Kanal 2 probleemsaate «C-Komando» keskmes on Merje (nimi muudetud – toim.), kes otsib abi, et kaitsta oma kaht väikest last vägivaldse isa eest. Merje põgenes lastega MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodusse, laste isa andis aga kohtusse sisse avalduse laste ainuhooldusõiguse taotlemiseks.

Merjel on kaks last – üks eelmise elukaaslasega ja üks Toivoga (nimi muudetud – toim.). Kuigi algul jättis Toivo asjaliku ja toetava mehe mulje, ilmnes ajapikku ka mehe varjukülg. Mees soovis kõike kontrollida. Ta ägestus vihahoogude korral niivõrd, et kasutas vägivalda nii oma naise kui ka eelkooliealiste laste kallal.

Vaimne ja füüsiline terror muutus ajapikku hullemaks. Tihti ei lõpetanud mees enne, kui lapsed valust karjusid. Lastel tekkisid ka hüsteeriahood. Pärast üht vägivaldset episoodi esitas Merje mehe vastu politseisse avalduse.

Merje asus abi otsima. «Rääkisin ka lastekaitsespetsialistile, aga tema ütles, proovige psühholoogi juurde,» meenutab Merje. Sotsiaaltöötaja soovitas Merjel aga mehe juurde jääda, sest naise majanduslik kindlustatus jättis soovida, naine poleks iseseisvalt toime tulnud.

Merje juhtumit asus lahendama «C-Komando». «Merje soovis Toivost lahku kolida, kehtestada mehele lähenemiskeelu ja nõuda temalt ka elatisraha. Mis aga välja tuli - vaatamata sellele, et lapse karistamisest olid teadlikud nii lastekaitse kui ka naabrid, ei ole emal enam seda tagantjärgi kohtu ees võimalik tõestada,» meenutab saatejuht Carmen Pritson-Tamme.

Kuidas antud lugu lahenes, seda näeb täna kell 22:30 Kanal 2 probleemsaatest «C-Komando».

Analoogseid lugusid leidub Eestis mujalgi peredes. «Keskmiselt iga kolmas Eesti laps kannatab füüsiliste karistuste all. Kui üks pere lapsevanematest pooldab kehalist karistusviisi, siis tihti puudub teisel lapsevanemal julgus vahele sekkuda,» ütleb saatejuht Carmen Pritson-Tamme.

Perevägivalla kuritegude arv on aasta aastalt kasvanud. Kõigist registreeritud vägivallakuritegudest moodustab perevägivald ligi kolmandiku. Lapse löömine on teise astme kuritegu, mille eest võib karistada kuni viieaastase vabadusekaotusega.