Kaitseministeerium kavandab keskpolügooni kõrvale uut harjutusala

Lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil Tapal. Foto: Simmo Saar

Kaitseministeerium soovib rajada Harjumaale keskpolügooni kõrvale Soodlale uue harjutusala, et kaitsevägi saaks korraldada uute jalaväe lahingumasinatega pataljoni tasemel õppusi.

Uus harjutusala on kavas rajada Soodla veehoidla põhja- ja lõunakaldale. Lisaks uuele harjutusalale tahab kaitseministeerium oluliselt suurendada olemasoleva keskpolügooni ohuala.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov ütles Postimehele, et praegustes tingimustes ei saa Scoutspataljon tulenevalt jalaväe lahingumasinate laskekaugusest ja keskpolügooni geograafilisest piiratusest pataljoni tasemel kokku harjutada.

«Probleemi lahendamiseks on tarvis uut harjutusala ja ohuala laiendamist praeguse keskpolügooni ümber. Praegu on võimalik keskpolügoonil harjutada väga väikeste üksustega korraga, põhimõtteliselt vaid ühe rühmasuuruse mehhaniseeritud üksusega. Rühmasuurune üksus tähendab põhimõtteliselt umbes nelja tanki,» rääkis Vseviov.

Uue harjutusala rajamisel ja ohuala laiendamisel saaks korraga õppust pidada pataljoni suurune mehhaniseeritud üksus. Vseviovi sõnul tähendab see sisuliselt, et korraga saaks õppusel tegevusi harjutada kõik 44 Eestile hangitavat jalaväe lahingumasinat ja samas suurusjärgus toetussoomukeid. «Toetussoomukitel on erinevaid muid funktsioone alates juhtimisest, lõpetades pioneeri- ja meditsiinisoomukitega. Sisuliselt saaks korraga harjutada suurusjärgus 80 masinat,» rääkis Vseviov.

Ohutusala suurendamine võimaldab soomustehnikal sooritada polügoonil laskmisi ka liikumise pealt ja erinevates suundades. Praegu saab soomustehnika seal lasta vaid ühes suunas ja positsioonil seistes.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni sõnul on kavandatava Soodla harjutusala suurus 36,8 ruutkilomeetrit ja selle ohuala 19,2 ruutkilomeetrit.

Kaitseväe keskpolügooni suurus on 120 ruutkilomeetrit. Keskpolügooni ohuala soovib ministeerium laiendada lääne suunal 62,8 ruutkilomeetri, ida suunal 25,6 ruutkilomeetri, põhja suunal seitsme ruutkilomeetri ning lõuna suunal 6,2 ruutkilomeetri võrra.

Keskpolügooni ohuala laiendamine ja uue harjutusala rajamine puudutab nelja omavalitsuse territooriumi – Kuusalu ja Anija valda Harjumaal ning Tapa ja Kadrina valda Lääne-Virumaal.

Soodla harjutusala on tarvis ka selleks, et kaitsevägi saaks pidada õppusi ajal, mil keskpolügoon on muude õppustega hõivatud. «Kui keskpolügoonil on käimas maismaa- või õhuõppused, siis saab selle õppusega mitte seotud olevad üksused kasutada Soodla harjutusalal samal ajal muudeks õppusteks,» ütles Vseviov.

Keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja juurde loodavad ohualad tähendavad sisuliselt seda, et kui õppusi ei toimu, on need alad avalikkusele vabalt kasutatavad.

«Kui aga toimub õppus, siis sulgeb kaitsevägi ohuala inimestele liikumiseks. Kui õppus on läbi, taastub endine olukord. Õppuse ajaks varustatakse ohualale viivad teed siltide ja tõkkepuudega ja pannakse vajadusel välja tunnimehed. Põhimõtteliselt suletakse ohuala õppuste ajaks inimestele samamoodi, nagu ka keskpolügoonil. Teadupärast ei ole ka keskpolügooni ümber betoonist müüri või okastraataeda,» lausus Vseviov.

Kui kaitsevägi korraldab õppuse, mille käigus võib lennata laskemoon ka ohualale, on alati kasutusel mitteplahvatav õppemoon, mis ei kujuta endast ohtu, kui selle peaks leidma metsa alt juhuslik inimene.

Kaitseväe keskpolügooni ja kavandatava Soodla harjutusvälja vahel ei ole praegu ühtegi teed. Et tagada kaitseväe masinate liikumine keskpolügoonilt uuele harjutusalale, tuleb rajada üks või mitu ligipääsuteed. Praegu on kaalumisel 1-3 ühendustee rajamine keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja vahele. Kaitsevägi soovib võimalikult vähe häirida kahe harjutusvälja vahele jääva ala looduskeskkonda, seetõttu on kavas kasutada ühendusteid vaid otse ühelt polügoonilt teisele sõitmiseks, manööverdamist ei ole kavas seal läbi viia.

Kaitseväe keskpolügoonist lääne poole jääval ohualal on kaks majapidamist. Kaitseväe keskpolügoonil toimuvad õppused umbes 90 päeval aastas ja kinnistuomanike jaoks tähendab see, et nad ei saa igal aastal kokku kolme kuu vältel oma majas viibida. Kaitseministeerium sooviks kinnistud omanikelt välja osta.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja kohusetäitja Kaupo Kaasik ütles Postimehele, et ministeeriumi on kinnistute omanikega juba ühendust võtnud ja läbirääkimised on algusjärgus.

«Me eelistame need kinnistud ära osta, see oleks mõlemale poole lihtsam. Loomulikult on neil emotsionaalselt raske sealt ära kolida ja kinnistuomanike jaoks ei ole see lihtne lahendus. Omanikega on kontakti võetud ning me valmistume järgmiseks kontaktiks. Kumbki pool koondab praegu oma argumente,» lausus Kaasik.

Kavandataval Soodla harjutusalal ei ole praegu ühtegi põliselanikku, seega uue harjutusala rajamine otseselt ühegi inimese kodu ei puuduta. Harjutusala ümbruskonnas elab umbes 400 inimest.

«Harjutusala naabruskonnale kaasneb teatav mõju müra ja liikumispiirangute näol ohualal õppuste ajal. Me anname endast kõik, et need puutepunktid oleksid võimalikult väikesed ja kui nad siiski tekivad, et me saaksime koostöös kohalike elanikega need maandatud. Mõõdame müra ja  otsime erinevaid võimalusi ajastada oma õppuseid selliselt, et suuremad kohapealsed kohalikud üritused ei saaks kahjustada,» lausus Vseviov.

Kaitseministeerium valmistab lähinädalatel ette Soodla harjutusvälja rajamise ning keskpolügooni ohuala laiendamise eelnõu ning saadab need teistele ministeeriumitele ja riigiasutustele kooskõlastusringile.

«Loodame jõuda selle aasta sees valitsuse positiivse otsuseni. Valitsuse otsusele järgnevad keskkonnamõju hindamine, planeerimine ja muud protsessid. Kui kõik läheb positiivselt on harjutusala aastaks 2017 asutatud. Kui Scoutspataljon on selleks ajaks ümber relvastatud, saavad nad siis hakata oma uute relvadega tegevust harjutada,» lausus Vseviov.

Kaitseminister Sven Mikser ja Hollandi kaitseminister Jeanine Antoinette Hennis-Plasschaert kirjutasid mullu detsembris alla lepingule, millega Eesti ostab 113 miljoni euroga Madalmaadelt 44 kaasaaegset jalaväe lahingumasinat CV 9035NL ja tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinad. Lahingumasinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2018.