Kevadpühal tahavad kõik rõõmsad olla

Aasta 1940. Filiae Patriae naiskorporante mairongkäigul. Foto: K. Hinto / Nädal Pildis

Kalendris seisab iga aasta viienda kuu alguses 1. mai – kevadpüha, volbripäev. Tarkades raamatutes on ammu ära seletatud, et päeva nimi on religioosse päritoluga, seotud katoliku kaitsepühaku Walpurga mälestuspäevaga. Eri aegadel on 1. mai kätte jõudmisega kehtinud oma uskumused ja tavad. Kellele on see tähendanud tarkade päeva, kellele nõiduse tõrjumise maagilisi toiminguid. Kindlasti tähistatis mailõkkega kevade algust.

Ilmneb, et 1920ndatest peale on linna avalik elu elavam. Senised ühesõnalised maiõhtu kuulutamise pealkirjad on muutunud. Toimub kas kinnine või avalik kontsertball, maisimman, seltsi aia avamine või kevadpüha õhtu vigastatud sõdurite heaks. Ja siin-seal käib tantsuks muusikat tegemas ka Tartus paiknenud 2. diviisi puhkpilliorkestri suurem või väiksem koosseis.