Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla ütles täna riigikogus toimunud riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluse üle peetud arutelul, et omavalitsussüsteemis on tänaseks tekkinud juba tõsised pinged, mis võivad pärssida Eesti strateegilisi arenguid.
Professor: tsentraliseerimine on jõudnud sovetiaegsele tasemele
«Seetõttu me vajame täna uut kohaliku omavalitsuse poliitikat, meil on vaja hüpata maha siirderongilt, meil on vaja poliitikat, mis kajastaks stabiilse ühiskonna loogikat ning vastaks uutele Euroopa väljakutsetele,» rääkis Sootla.
Peamiseks piduriks keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse suhetes pidas Sootla tsentraliseerimist, mis on viimase 17 aasta jooksul väga intensiivselt süvenenud.
«Harukondlik killustamine ja organisatsioonide tsentraliseerimine on hakanud jõudma lähedale sovetiaegsele tasandile, seega jääb eesmärk piirkondlikust ja regionaalsest tasakaalustatud arengust üpris ilusaks sõnakõlksuks,» kritiseeris professor.
Selle muutmiseks soovitas ta koostada kiiremas korras neutraalse analüüsi riigiasutuste tsentraliseerimise võimalikest mõjudest kohalikele regionaalsetele arengutele.
Sootla tegi olukorra parandamiseks ka kohe rea ettepanekuid. Näiteks soovitas ta võtta omaks Euroopa valitsemise hea tava: «Kohalikke probleeme puudutavaid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ainult koos kohaliku omavalitsuse esindajatega. Siin ei ole vaja raha, mitte midagi, siin on vaja lihtsalt öelda, et me teeme seda,» sõnas Sootla riigikogu ees.
Samuti soovitas ta viia kohalike omavalitsuste poliitika kujundamise rahandusministeeriumi haldusalasse, avaliku halduse ministri pädevusse, kelle vastutusalas oleks ka kohaliku ja regionaalhalduse küsimused.
Lisaks tõi Sootla probleemina välja, et kui poliitikaaruteludes keskendutakse vaid väikevaldade teemale, siis tegelikult muutuvad Eesti suurlinnad tõmbekeskusteks üha laiemas ulatuses: «Tasub vaid sõita Rapla või Haapsalu suunas hommikul kell 8, et selles veenduda.»
Reformide ajalugu: läbikukkumised
Samas soovitas ta hoiduda uutest reformidest. «Kohalike omavalitsuste reformide ajalugu Eestis – 1998, 2001, 2004 – on olnud poliitiliste läbikukkumiste ajalugu,» rääkis Sootla. «Niisiis, enne kui läbikukkumise tõenäosus on minimaalne, pole täna mõtet ja on isegi kahjulik algatada kiirustades uusi reforme, sest läbikukkumised süvendavad usaldamatust.»
Seetõttu soovitas ta kujundada riigikogu juurde avaliku halduse alase komisjon ja selle kõrvale alalise kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu mõttekoja, mis ühendaks teadlasi, poliitikuid, tippametnikke ja omavalitsustegelasi. «Eestis on võimalik eri poliitiliste jõudude, ametnike ja teadlaste koostöös Eesti arengustrateegiat kavandada,» oli ta veendunud.