/nginx/o/2015/01/02/3650623t1hfedb.jpg)
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ei kandideeri sotsiaalministeeriumi välja kuulutatud konkursil soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale järgmiseks viieks aastaks.
Sepper teiseks ametiajaks võrdõigusvolinikuks ei kandideeri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Liis Sepperi sõnul soovib ta järgnevatel aastatel pühenduda akadeemilisele tegevusele, milleks võrdõigusvoliniku töö kõrvalt pole aega jäänud. Ta kinnitas, et jätkab kindlasti tegutsemist inimõiguste ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise alal.
«Võrdõigusvoliniku institutsioon on viimastel aastatel tänu välisrahastusele teinud läbi olulise arengu ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. Sellest aastast on volinikul võimalik senisest märksa enam panustada ka puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamisse. Loodan, et järgmine volinik jätkab institutsiooni arendamist ning jõulist võrdõiguslikkuse teema eest seismist,» ütles Sepper.
Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal, tema ametiaeg kestab 2. oktoobrini 2015.
Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.
Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega (sh soolise diskrimineerimisega). Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.