/nginx/o/2015/04/27/4005001t1h1dc6.jpg)
Nii Nepali ränk maavärin kui ka Tšiilis purskav vulkaan peegeldavad maakoores toimuvaid protsesse, ütles seismoloog Heidi Elisabet Soosalu, Nepal asub aga seismoloogiliselt ühes maailma ohtlikemas piirkonnas.
Nii Nepali ränk maavärin kui ka Tšiilis purskav vulkaan peegeldavad maakoores toimuvaid protsesse, ütles seismoloog Heidi Elisabet Soosalu, Nepal asub aga seismoloogiliselt ühes maailma ohtlikemas piirkonnas.
«See on piirkond, kus India surub end Euraasia alla umbes 4-5 cm aastas. Kui on selline kokkusurumise keskkond, siis tekivad kõige suuremad pinged ja nagu teame, on Pakistani kandis ka hävituslikke maavärinaid olnud. Hetkel tabas see kõige hullemini Nepali, aga terve see piirkond on pidevas ohus,» selgitas Soosalu ETV hommikuprogrammis «Terevisioon», vahendas ERRi uudisteportaal.
Saatekülaline märkis, et vulkaanipurske etteaimamine on palju lihtsam kui maavärinal, sest vulkaani puhul on teada, kus ta asub. «Aga maavärina puhul, näiteks Nepali piirkonnas, kas meil on maavärin siin või 500 kilomeetrit itta või läände, see on väga keeruline ülesanne,» sõnas Soosalu.