:format(webp)/nginx/o/2015/04/16/3969715t1h176b.jpg)
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel olemas arvestatav päästekogemus ja võimekused, et aidata looduskatastroofis kannatanud Nepali.
Hanso: meil tuleb aidata looduskatastroofis kannatanud Nepali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nepal on üks Aasia vaeseimatest riikidest. Infrastruktuur on puudulik isegi suuremates linnades, rääkimata maapiirkondadest,» ütles ise korduvalt Nepali külastanud Hanso. Ta tõdes, et ligipääs kannatanute juurde on seetõttu praeguses kriitilises olukorras erakordselt keeruline.
«Nii ulatusliku looduskatastroofi puhul nagu antud maavärin, on loomulik, et igasugune abi on teretulnud ning hädavajalik,» ütles Hanso. Ta avaldas lootust, et Eesti saab võimalikult kiirelt anda oma panuse Nepali toetamisse praegusel raskel hetkel.
Eesti siseministeerium on kokku panemas päästemeeskonda ja politseimeeskonda, keda katastroofi piirkonda Eesti poolt appi saata.
Välisministeeriumi andmetel on Nepali maavärinas hukkunud üks Eesti kodanik. Riigikogu väliskomisjoni poolt avaldas Hanso sügavat kaastunnet hukkunu lähedastele.
Teada on 30 Eesti kodaniku viibimine Nepalis, kellest 25 inimese kohta on kinnitus, et nad on looduskatastroofist pääsenud. Nelja teadaolevalt samuti Nepalis viibiva inimese kohta hetkel veel andmed puuduvad.
Viimastel andmetel on tugeva maavärina tagajärjel hukkunud Nepalis üle 2000 inimese. Maavärina kese asus Nepali pealinnast Katmandust 80 kilomeetrit loodes. Tihedalt asustatud Katmandu orus elab ligi 2,5 miljonit inimest