Aja auk. Kui keskeakriis saabub enne puberteeti

Kriss Kross Foto: Kuvatõmmis

Vahel tekib inimestel lootusetuse ja kurbuse tunne, sest vanus näitab juba väärikat numbrit, aga samas pole ette näidata suuri saavutusi ega töövõite. Ei ole kahekümneaastaselt äriinglite poolt õnnistatud start-up’i, kolmekümneaastaselt traditsioonilist perekonda ega neljakümneselt maja äärelinnas. Samas peaks pigem tänulik olema selle eest, et edu ja kuulsus liiga noorelt ei saabunud. Oma karjääri tipphetke 12-aastaselt kogeda on vist veel kurvem, kui terve elu ühtlase tasemega luuser olla.

Atlanta räpiduo Kris Krossi ehk Chris Kelly ja Chris Smithi avastas teismeline produtsent Jermaine Dupri 1991. aastal kaubanduskeskusest. 1992. aasta veebruariks oli valminud singel «Jump», mis sel nädalal 23 aastat tagasi USA tabelis nr 1-ks hüppas. «Jump» on üks neist ma-tean-seda-lugu-küll-hittidest, mis igal üheksakümnendate retropeol vältimatult mängima pannakse.

Veidi totter, rõvedalt nakkav, aga samas igati kvaliteetse produktsiooniga ning – olgem ausad – puberteediealiste kohta päris hea flow’ga esitatud laul. 19-aastane Dupri on «Jumpi» sisse peitnud nii palju funk’i ja hiphopi sämpleid, et ühe käe sõrmedest jääb nende kokku lugemiseks väheseks – The Jackson 5, Naughty By Nature, James Brown, Doug E. Fresh… «Jumpi» on retrospektiivis muidugi korduvalt paigutatud nii parimate kui ka halvimate lugude edetabelitesse, mis on iseenesest ühe hiti tunnus – ka vihkajaid peab jaguma.