Neeme Korv: venekeelne eestlane kui identiteet

Ilja Antonov. Foto: Toomas Huik

«Me ei ole venelased, me oleme venekeelsed eestlased.» Nii ütleb ajakirjas Jalka Eesti rahvuskoondise ja Tallinna Levadia poolkaitsja Ilja Antonov. Sümpaatne, viisakas ja jalgpallurina end juba tööka mehena tõestanud noormees. «Meie» all pidas ta silmas koondises mängivaid venekeelseid jalgpallureid.

Kuid veel tähelepanuväärsem oli vene ja ukraina vanavanematega Antonovi jätk: «Võibolla mu vanemad on venelased ja mu juured tulevad sealt, aga ma ei pea end venelaseks.»

Öeldu lausa nõuab laiemat kõlapinda, sest see on targa inimese jutt, mida tasub lugeda ka spordikaugel inimesel. Eesti poliitikud on usinalt, kuid paraku enamasti mitte eriti õnnestunult otsinud kontakti siin elava vene keelt kõneleva kogukonnaga. Õieti ei teatagi, kuidas nende poole pöörduda. «Kaasmaalased», «eestivenelased», «venelased»… Võimalik, et siin avaldubki viga. Kogukonda tahetakse justkui enda jaoks paika panna seda kogukonda ennast kuulamata.