/nginx/o/2010/04/16/350085t1h4a83.jpg)
Justiitsministeerium tõdeb, et WHO raportis välja toodud mustad numbrid Eestis toimuvate tapmiste ja pussitamiste kohta jäävad meid iseloomustama ilmselt veel aastateks.
Ministeerium: tapmiste arv jääb Eestis ilmselt veel aastateks kõrgeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) eile avaldatud vägivalla ennetamise raportist selgub, et Eesti on 10-26 aastaste noorte mõrvade arvu poolest Euroopas seitsmendal kohal. Nimelt esineb meil 100 000 inimese kohta igal aastal keskmiselt 4,64 mõrvajuhtumit. Kõige hullem on olukord Venemaal, kus on see näitaja 15,85.
«Tapmiste tase on märgatavalt vähenenud võrreldes 1993-1994. aasta tasemega, kus nii Eesti kui ka paljude teiste endise idabloki maade tapmiste tase oli väga kõrge,» sõnas justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
«Seega, olukord paraneb aasta-aastalt, vähem surevad vägivalla tagajärjel ühtviisi nii noored kui vanad. Muidugi jääb meie tapmiste tase Euroopa keskmist veel aastateks ületama, kuid see ei ole ainult Eesti, vaid pigem terve regiooni probleem, kuna kõrged tapmisnäitajad on ka Venemaal, Lätil, Leedul ning Soomel,» lisas ta.
WHO raportis paistab Eesti sarnaselt Malta ja Rootsiga silma ka pussitamiste suure osakaalu poolest noorte surmapõhjusena.
Kõmmuse sõnul ei ole siin WHO andmed täielikud. «Vastavast statistikast on paljud riigid välja jäänud, kuna neil ilmselt polnud noaga rünnete andmeid eraldi anda.»
«Teiseks kasutatakse Eestis nuga ründerelvana tõesti tihti, kuid samas on meil väga harvad tulirelvaga tapmised, mis jällegi mujal on laiemalt levinud,» märkis Kõmmus.
Samuti tõi ta välja, et Eestis on tapmiste puhul teistest Lääne-Euroopa riikidest märgatavalt sagedamini nii ohver kui ka tapja alkoholijoobes, ehk need juhtumid on pigem emotsioonidest ja arusaamatustest kantud.