Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Linnapiirile kerkib elamusspordikeskus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Makett tulevase elamusspordikeskusest.
Makett tulevase elamusspordikeskusest. Foto: Repro

Tallinna piirist mõne kilomeetri kaugusele Rae valda plaanitakse erinevate elamusspordi distsipliinide harrastajatele mõeldud keskust, mille sarnast ei leidu üheski lähiriigis.


«Elamusspordikeskus on piisavalt üldine, aga ka piisavalt täpne nimetus. Seda võiks nimetada ka ekstreemspordikeskuseks, rattakeskuseks või veel kolmanda-neljanda nimega,» ütles Mario Kalmre, kes on üks uue keskuse rajajaist.

Tulevase keskuse asukoht on Tallinna–Tartu maanteel, Mazda keskusest pisut edasi teisel pool teed, linna piirist umbes paar kilomeetrit. Esimese asjana ehitatakse seal valmis BMX-krossi välisrada ja siis kogu keskus, mis peaks valmima 2012. aasta alguseks.

Harjutada saab aasta ringi

«BMX-kross on BMX-ratastega sõidetav võidusõit spetsiaalsel rajal. Visuaalselt hästi atraktiivne ala, mis oli olümpiaalana esmakordselt kavas Pekingi olümpiamängudel,» selgitas Kalmre.

Esimese BMX-krossi olümpiakulla võitis lätlane Māris Štrombergs. See oligi ainus kuld, mille lätlased tunamullu Pekingi suvemängudelt said.

Järgmises etapis ehitatakse välja keskuse sisepool. Selle ja väliraja vahele jäävad tribüünid, parklad, telkimisalad. Sisehalli tagumisse otsa tuleb BMX-krossi treeningrada.

«Ükski ala ei saa tippspordi mõistes areneda, kui seda pole võimalik aasta ringi harjutada. Seetõttu ongi plaanis kõigepealt välisrada ja siis kohe treeninguteks mõeldud siserada,» selgitas Kalmre.

Tema sõnul on välisrada projekteeritud niimoodi, et seal on võimalik korraldada kõiki võistlusi peale maailma karika etappide ja olümpiamängude. Neid korraldatakse ainult selleks võistluseks ehitatud rajal.

«See rada ehitatakse oluliselt raskemana kui rajad, kus profid iga päev harjutavad. Seetõttu polegi mõtet sellist rada igapäevaseks kasutamiseks ehitada,» lisas Kalmre.

Treeningraja kõrvale tuleb täissuuruses skatepark, kus võib sõita BMX-ratta, rula, rulluiskude ja isegi tõukerattaga, samuti mägiratastega. Keskuse katuse alla mahub ka mägirataste jaoks mõeldud sisehall.

Siseruumides pole rõhk sellel, et saaks sõita pikki distantse ja koguda treeningmahtu, vaid see on korralik siserada viraažide ja mõne väiksema hüppega ehk kõige mägirattasõidu juurde kuuluvaga.

Teisele korrusele tulevad sisetribüünid ja kõikvõimalikud abiruumid. Sealt saab mööda rattasilda sõita otse väliraja stardiplatvormile, mis on umbes viie meetri kõrgune. Halli ette, halli ja Tartu maantee vahele tuleb Eesti esimene betoonist skatepark.

Mugavas kohas

Selline keskus, kus kõik need asjad koos, poleks ainulaadne mitte ainult Baltikumis, vaid midagi sellist pole ka Venemaal, Soomes, Rootsis ega Norras.

Keskuse kasutajatena nähakse nii tippsportlasi kui ka asjaarmastajaid kõigist lähiriikidest.

Kalmre sõnul on ainuüksi Soomes umbes 50 000 rulasõitjat, kelle jaoks on tulevane keskus üsna mugavas kohas. Samuti teistest riikidest tulijatele, sest keskus on küllalt lähedal nii lennujaamale kui ka sadamale.

Ka Tallinna noorte jaoks peaks keskus mugavas kauguses olema, sest kesklinnast jõuab sinna kiiremini kui näiteks Pääskülla või Laagrisse. Kunagi edaspidi on kavas avada ka oma bussiliin, mis külastajaid näiteks iga tunni tagant keskuse ja kesklinna vahet sõidutab.

Tagasi üles