/nginx/o/2014/10/09/3417609t1h93a0.jpg)
Koalitsioonipartnerid – Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond – on jätkuvalt kooseluseaduse osas erineval seisukohal ning ei leia ühist keelt ka küsimuses, kas seaduse rakendumiseks vajaminevate sätetega peaks tegelema parlament või valitsus.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ütles intervjuus Postimehele, et ei kavatse kooseluseadusega edasi tegeleda. «Kui parlamendis on piisavalt poliitilist tahet, siis ma arvan, et selle küsimusega tegelevad parlamendi liikmed. Mina justiitsministrina mingeid kooseluseaduse täiendavat õiguslikku sisustamist ei plaani oma töös ellu viia,» ütles ta.
Kooseluseadus rakendub 2016. aasta 1. jaanuaril ainult koos rakendusaktidega. IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul on erakonna esimehega ühel meelel selles osas, mis puudutab küsimust, kas rakendussätetega tegelemise initsiatiiv peaks tulema valitsuselt või riigikogult.
Valitsus või riigikogu?
«Loogika on see, et kuivõrd seda koalitsioonilepingus kokku ei lepitud, siis minu hinnangul ei ole mõistlik seda ka valitsuse poolt teha, sest seda ei suudetud kokku leppida. Ja kui on parlamendis selliseid initsiatiive, siis parlamendis ei saa kindlasti keegi kellelgi keelata nende asjadega tegeleda,» ütles Sibul Postimehele.
Sibula sõnul ei ole erakonna riigikogu saadikud seda küsimust hetkeseisuga arutanud. «Kuivõrd eelmises koosseisus erakonna ja fraktsiooni seisukoht oli seda mitte toetada, siis ma olen üsna veendunud, et see initsiatiiv meist algust kindlasti ei saa,» lisas ta.
Kas aga riigikogu teiste erakondade poolt on initsiatiivi sätetega tegemiseks kuulda olnud? «Mina ei ole neid initsiatiive õnneks näinud,» ütles Sibul.
Ehkki Sibul ise ei plaani rakendussätteid toetada, kinnitas ta, et fraktsioon kindlasti kujundab oma ühise seisukoha arutelude käigus.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna riigikogu fraktsiooni esimees, eelmine justiitsminister Andres Anvelt koalitsioonipartneriga selles küsimuses aga ei nõustu. «Rakendussätetega peaks tegelema valitsus ja seda ülesannet peaks vastavalt täitma Urmas Reinsalu. Seaduseandja on praegu oma tahet väljendanud, loonud selle seaduse, ja selle rakendamise nüansid peaksid tulema sealt (valitsusest – HM),» ütles justiitsministri teatepulga Reinsalule üle andnud Anvelt.
Samas aga on tema sõnul tegemist täiesti normaalse võimude lahususe printsiibiga. «Fakt on see, et kui nüüd sätteid ei tule sealt, siis mingil hetkel võivad nad ka siit (riigikogust – HM) tulla».
«Normaalne on see, et rakendussätete kirjutamine on valitsuse teha, aga kui siin on mingisugused poliitilised erimeelsused, siis selleks ongi olemas koalitsiooni nõukogu,» ütles Anvelt ja lisas, et vastavalt vajadusele arutatakse seda küsimust siis nõukogus.
«Ma rõhutan veel kord, et selle seaduse sisu on reguleerida vähemuste õigusi ja mitte kuidagi diskrimineerida enamuste kohustusi ja õigusi. Me oleme seaduse vastuvõtmist toetanud ja kindlasti toetame ka rakendussätete vastuvõtmist,» märkis Anvelt.
«Põhimõtteliselt oleks lihtsam, kui justiitsministeerium selle oma tööplaani paneks ja ära teeks,» sõnas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere, kelle sõnul on küsimus pigem selles, kas praeguses parlamendikoosseisus oleks piisavalt saadikuid, kes sätete elluviimist toetaks.
«Kõigepealt oleks vaadata ringi parlamendi sees, kas sellele edasiminekule on piisav toetus olemas ja kui on olemas, siis ma arvan, et rakendussätete algatamisega saaks parlament ka ise hakkama,» ütles Randpere.
«Ma ausalt öeldes lootsin ise natuke, et IRL pehmeneks natuke sel teemal,» ütles Randpere. «Selge on see, et valimistel neile fraktsiooniga üksmeelne vastuhääletamine edu ei toonud.»
Reformierakond ei ole fraktsiooni sees kooseluseaduse rakendussätete küsimust veel arutanud. Küll aga usub Randpere, et kuna suurem osa Reformierakonna saadikutest toetas kooseluseaduse eelnõu, leiavad ka sätted nende hulgas toetuse. «Minu jaoks on pigem küsimus see, mida teevad teised erakonnad,» lisas ta.
Randpere usub, et rakendussätete küsimuses võib mingi selgus saada mai keskpaigaks. «Ma ei kuulu nende inimeste hulka, et kooseluseadus on Eestis kõige tähtsam probleem. Selleks on minu maailmas kahtlemata majandusküsimused ja majanduskasv, aga ma arvan, et Eestil on palju suuremad võimalused ka oma majanduskasvu kiirendada, juhul, kui meid nähakse maailmas kui liberaalset riiki, mis ei kiusa vähemusi taga,» rääkis ta.
Algatajad riigikogus
Uue riigikogu koosseisus on ligi aasta tagasi kooseluseaduse eelnõu algatanud 40st saadikust alles vähem kui pooled, 17 inimest.
Kooseluseaduse eelnõu algatasid eelmises koosseisus Aare Heinvee, Aivar Riisalu, Andrus Ansip, Arto Aas, Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhof, Imre Sooäär, Indrek Saar, Jaak Allik, Jüri Jaanson, Jüri Morozov, Kadri Simson, Kaja Kallas, Kalle Jents, Kalle Palling, Karel Rüütli, Kristen Michal, Laine Randjärv, Lauri Laasi, Lauri Luik, Mailis Reps, Maimu Berg, Marianne Mikko, Mart Meri, Mati Raidma, Meelis Mälberg, Neeme Suur, Olga Sõtnik, Rainer Vakra, Rait Maruste, Rannar Vassiljev, Rein Aidma, Remo Holsmer, Tarmo Leinatamm, Tatjana Jaanson, Tiina Lokk-Tramberg, Valdo Randpere (tumedaga need saadikud, kes on ka uues riigikogu koosseisus).
Mullu oktoobris riigikogus napilt vastu võetud kooseluseaduse jõustumise tähtajaks koos rakendusaktidega on määratud 1. jaanuar 2016.