/nginx/o/2011/05/07/574042t1hd401.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatusel tähistatakse homset veteranipäeva tänavu esmakordselt lipupäevana, mis aitab veelgi enam väärtustada ühiskonnas veterane ja nende perekondi.
Homme on lipupäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud mehed ja naised on andnud olulise panuse Eesti julgeolekusse ning nende inimeste tunnustamine on Eesti riigile ja rahvale tähtis,» ütles riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. «Kutsun kõiki inimesi üles heiskama homme lipud, et tunnustada veterane ja nende perekondi.»
23. aprilli tähistatakse veteranipäevana Eestis kolmandat aastat. Paldiskis toimuval tseremoonial, kus mälestatakse välismissioonidel langenud kaitseväelasi, peab avakõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning asetab parlamendi poolt pärja. Tseremooniast võtavad osa ka riigikaitsekomisjoni liikmed.
«Meie trikoloor on olnud meie rahvusliku identiteedi üks kestvamaid sümboleid. Sini-must-valge on alati tõmmatud vardasse, kui on tahetud tunda uhkust eestlaseks olemise üle,» lausus riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme. «Just selle uhkuse ja sõjamehetubliduse märgina on Eesti lippu kandnud maailma eri paikades ka meie missioonisõdurid.»
Riigikaitsekomisjon algatas seadusemuudatuse, mis tegi veteranipäevast lipupäeva, eelmise aasta veebruaris toonase esimehe Mati Raidma eestvedamisel. Seadusena jõustus see mullu juunis.
Eestis on vastavalt Eesti lipu seadusele iga aasta 14 lipupäeva. Lisaks on lipupäevad ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Lipupäevadel on kohustatud Eesti lipu heiskama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seejuures annab seadus igaühele õiguse heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides seaduse sätteid ja head tava.