Tallinna linnavalitsus arutab kolmapäeval korralduse eelnõu, millega taotletakse linnavalitsuse reservfondist linnalt välja mõistetud korteripõlengu hüvitise ja menetluskulude tasumiseks 108 300 euro eraldamist.
Tallinn peab korteripõlengu tõttu maksma ligi 110 000 eurot
15. veebruaril 2012 tehtud Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt toimus 2011. aasta 30. aprilli varahommikul Tallinnas Juurdeveo tänava majas tulekahju, mis sai alguse ühest Tallinna linna omandis olevast korterist ning tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks naaberkorter, selgub korralduse eelnõust.
Tulekahju tekkepõhjusena välistas Põhja-Eesti päästekeskus elektrist tuleneva põhjuse ning hindas tõenäoliseks tulekahju põhjuseks hooletu suitsetamise, mille tagajärjel süttis voodimadrats.
10. augustil 2012 esitas Seesam Insurance AS Tallinna linnale nõude kahju hüvitamiseks. Tasuda paluti Juurdeveo tänava tulekahjuga välja makstud kindlustushüvitis summas 87 799 eurot.
17. jaanuaril 2014 koostatud hagiavalduse esitamisel oli Juurdeveo tänava majas tulekahjuga põhjustatud kahju ja sellest tulenev kahjuhüvitamise nõue suurenenud 107 000 euroni.
Mullu 27. jaanuari Harju maakohtu määrusega võeti Seesam Insurance AS hagiavaldus Tallinna linna vastu 107 000 euro kahju hüvitamise nõudes menetlusse ja 25. aprillil tegi Harju maakohus otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis Seesam Insurance ASile välja 107 000 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
Mullu 27. mail esitas Tallinna linn Harju maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja hinnanud vääralt tõendeid.
Mullu 30. detsembril tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega jäeti Harju maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti Tallinna linna kanda.
Tänavu 29. jaanuaril esitas Tallinna linn Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse riigikohtusse, milles palus tühistada Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsus, põhjusel, et kohtud on valesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusõiguse norme.
Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis tänavu 1. aprilli kohtumäärusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning seega on Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsus jõustunud.