/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/16/387428t1h5045.jpg)
Tartu ja California Ülikooli emeriitprofessori Rein Taagepera hinnangul tasub Eestis mõelda eksami järeltegemise võimaluse kaotamisele ja rangematele ülikooli lõpetamise nõuetele.
Taagepera: ülikooli saab lõpetada liiga kehvade hinnetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta tõi välja, et California Ülikooli lõpetamiseks peab keskmine hinne olema C ehk 3,0, Eestis aga on teoreetiliselt võimalik läbi saada ka keskmise hindega E ehk 1,0.
«Kui kõigist kursustest ainult hädavaevu läbi saab, siis see pole ülikooliharidus,» rääkis Taagepera Tartus Dorpati konverentsikeskuses korraldataval Kõrgharidusfoorumil.
Tema sõnul teatakse California Ülikoolis, et see, kes saab mõne eksami hindeks D, peab selle tasakaalustama hindega B.
Taagepera teada on California Ülikoolis palju olukordi, kus tudengile on antud madala keskmise hinde tõttu katseaeg. «Kui ta ei suuda tõsta keskmist kahe semestri jooksul 3,0-le, siis palutakse tal lahkuda.»
Emeriitprofessor kiitis ka California Ülikooli hindamissüsteemi, kus puudub hinne E. Ehk siis hindele D järgneb kohe F, mis tähendab läbikukkumist. «Mulle tundub, et E paneb kursusest läbi saamise lati kiiga madalale.»
Taagepera ütles, et nii tema ise kui tudengid tunnetavad, et kuigi hinde C sõnaline vaste on «hea», võetakse seda pigem kui «rahuldavat».
Emeriitprofessori sõnul on eelneva kõrval kõige tähtsam see, et California Ülikoolis ei ole võimalik minna korduseksamile, kui esimene vasikas aia taha läheb.
Taagepera tõi näite, et temagi poeg pidi jääma ülikooli nominaalajast pool aastat kauemaks, sest kukkus ühe insenerikursuse läbi ja pidi seda kordama.
«Siin on üliõpilasel õigus esimesel ja teisel korral mitte õppida või kolmandal korral õppida ja loota, et ta tüütab õppejõu nii ära, et see annab talle minimaalhinde kätte, et tema nägu neljandat korda mitte näha,» kirjeldas ta Eesti olukorda.
Taagepera sõnul pärineb see süsteem ajast, mil domineerisid suulised eksamid, ning seega aegunud. «Kui õppejõud peab korraldama teise ja kolmanda kirjaliku eksami, siis see on tööaja raiskamine,» leidis Taagepera.