:format(webp)/nginx/o/2012/09/20/1329874t1h8466.jpg)
Venemaa saatkond Tallinnas tegi täna avalduse, milles süüdistas Eesti võime soovimatuses kaheksa aasta eest aprillirahutustes tapetud Venemaa kodaniku Dmitri Ganini surma süüdlasi karistada.
Venemaa süüdistas Eestit soovimatuses Ganini surma uurida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatkond märkis oma avalduses, et 26. aprillil möödub kaheksa aastat pronksiööst Eesti pealinnas.
«Tallinna kesklinnas aset leidnud massirahutuste käigus, kui politsei sekkus sõdur-vabastaja monumendi demonteerimise vastasesse rahumeelsesse meeleavaldusse, tapeti eriti julmal ja argpükslikul moel Vene Föderatsiooni kodanik Dmitri Ganin,» seisab Vene saatkonna avalduses.
Saatkond märkis, et hoolimata korduvatest kinnitustest, et võimud võtavad Ganini tapjate tabamiseks tarvitusele vajalikud meetmed, on uurimine jõudnud surnud punkti, kriminaalasi ei ole kohtusse jõudnud ja kellelegi ei ole süüdistust esitatud.
«Eesti õiguskaitseorganite soovimatus tegeleda selle juhtumiga tekitab mitmeid küsimusi. Dmitri Ganini ema huve esindav advokaat on korduvalt pöördunud õiguskaitseorganite poole teabenõudega, kuid talle on jäetud vastamata, viidates uurimise konfidentsiaalsusele. Eesti õiguskaitseorganite tegevus näitab jultunud hoolimatust hukkunud inimese põhiõiguste ja tema lähedaste tunnete vastu. Selline suhtumine ei ole Euroopa riigi õiguskaitseasutustele kohane,» teatas Venemaa saatkond.
Tõnismäel asunud matmispaigas alanud kaevetööde ettevalmistused vallandasid 26. aprillil 2007 massirahutused, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele. Rahutused kestsid Tallinnas ja Ida-Virumaal 28. aprillini.
Aprillirahutuste käigus sai surma üks inimene. Venemaa kodanik Dmitri Ganin ja tema sõber Oleg sattusid rünnaku alla 2007. aasta ööl vastu 27. aprilli Tatari tänaval. Ganin sai rünnakus noahaava, millesse ta suri. Uurimine pole Ganini tapjat tuvastanud. Venemaa on Ganini surma kasutanud propagandasõjas Eesti vastu. Venemaa saatkond Tallinnas esineb regulaarselt avaldustega, milles süüdistab Eesti võime soovimatuses Ganini tapjaid kohtu ette tuua.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ütles Postimehele, et kriminaalasi Dmitri Ganini tapnud inimese väljaselgitamiseks on jätkuvalt menetluses. Kuigi juba 2009. aasta suveks olid tehtud kõik võimalikud uurimistoimingud ja kontrollitud uurimisversioonid, kontrollib politsei endiselt aeg-ajalt laekuvaid vihjeid ning informatsiooni eesmärgiga kuritegu lahendada.
Politseil õnnestus välja selgitada mitu Ganini peksmisel osalenud meest, aga vastavalt eksperdi arvamusele oli tema surma põhjus hoopis noahaavast tingitud sisemine verejooks. Relva sündmuskohalt ei leitud.
«Kõigilt kahtlustatavatelt võeti kinnipidamisel riided ja jalatsid, millelt otsiti verejälgi ja määrati DNA-ekspertiisid. Kõikide elukohad otsiti läbi, lootuses leida tapmisrelva ja muid asitõendeid. Samuti küsitleti ümbruskonna majade elanikke, peksmise pealtnägijaid – kokku küsitleti umbes sada inimest, vaadeldi turvakaamerate salvestisi ja tehti muid toiminguid,» rääkis Põder.
Põdra sõnul on politsei kulutanud juhtunu asjaolude väljaselgitamisele tuhandeid töötunde ja erinevate ekspertiiside teostamiseks kümneid tuhandeid eurosid, kuid vaatamata läbiviidud menetlustoimingutele ja jälitusmenetlusele ei ole õnnestunud pussitajat seni tuvastada.