/nginx/o/2011/09/21/760416t1h7c5c.jpg)
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kutsub tänasel võrdse palga päeval valitsust üles panema järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava soolise palgalõhe kahandamiseks.
Võrdõigusvolinik tahab palgalõhe vähendamiseks uut tegevuskava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul on olukorra parandamiseks vaja ka tööandjate valmisolekut vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad.
«Naiste ja meeste keskmiste palkade suur erinevus näitab Eesti ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mille negatiivsest mõjust saavad peale naiste osa ka lapsed. Naiste jaoks tähendab praegu ligi 30 protsenti väiksem palk tulevikus meestest märkimisväärselt väiksemat pensioni, mis põlistab ebavõrdsuse kogu elukaare jooksul,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Ta lisas, et erinevalt levinud ettekujutusest ja ootusest ei ole võimalik lahendada neid küsimusi kiirelt ega ühe-kahe otsuse ega aastaga.
«Soolise palgalõhe kahandamisel mängivad rolli eelkõige valitsuse eesmärgipärane, läbimõeldud ja pikaajaline tegevus ning tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad,» rõhutas Sepper.
Võrdõigusvolinik kutsub valitsust üles panema vähemalt järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava, milles nähakse ette konkreetsed abinõud palgalõhe kahandamiseks ning vahendid riigieelarvest kavandatud tegevusteks.
Volinik tervitab uue valitsuse plaani teha Tööinspektsiooni kaudu järelevalvet tööandjate organisatsioonides esineda võiva soolise diskrimineerimise üle sama ja võrdväärse töö tasustamisel.
«Sooline diskrimineerimine töö tasustamisel on üks soolise palgalõhe põhjuseid ning selle kui olulise põhiõiguse rikkumise tõkestamine on oluline samm muutmaks Eestit naiste ja meeste võrdseid õiguseid austavaks riigiks,» märkis võrdõigusvolinik.
Tööandjatel on soolise palgalõhe kahandamiseks vaja head ülevaadet selle kohta, kes ja millistel tingimustel organisatsioonis töötavad. Samuti kas sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palgad on võrdsed ehk kas valdavalt naiste poolt tehtud töid väärtustatakse samavõrd töödega, mida teevad peamiselt mehed. Selleks et tööandjad regulaarselt sellist ülevaadet omaks, on sotsiaalministeeriumil valminud soopõhiste tööalaste andmete kogumise määruse eelnõu.
Võrdõigusvoliniku sõnul ei saa Eesti praeguses soolise ebavõrdsuse olukorras minna seda teed, et probleemide ees pigistatakse silm kinni ega tehta midagi. «Seega on kümme aastat oodatud määrus oluline tööriist, et tööandjad saaksid hakata analüüsima, mis toimub nende oma organisatsioonis ning kas värbamise- või palgakorraldus vajaks muutusi, et tagada naistele ja meestele töökeskkonnas võrdsed õigused ja võimalused,» ütles Sepper.