Rahvaliidu juhid loodavad endiselt erimeelsused lahendada

Rahvaliidu juhatuse koosolek teisipäeval hotellis Salzburg. Pildil Juhan Aare ja Lauri Vitsut (seljaga). Foto: Toomas Huik

Sisetülidesse sattunud Rahvaliidu juhid saatsid pärast esmaspäevast volikogu koosolekut erakonnakaaslastele mitu pöördumist, kus avaldasid lootust erimeelsused lahendada ja jätkata oma igapäevast tööd.

Rahvaliidu peasekretär Lauri Vitsut märkis parteikaaslastele saadetud kirjas, et volikogu esmaspäevast otsust avaldada volikogu esimehele Uno Silbergile umbusaldust tuleb pidada erakonna kodurahu jaluleseadmise huvides positiivseks sammuks. «See annab lootust, et suudame intriigidele lõpu teha, erimeelsused lahendada ning keskenduda peamisele - erakonna sihtide seadmisele ning oma eesmärkide selgitamisele,» lausus ta.

Vitsut lisas, et vaatamata meedias kõlanud vastakatele väljaütlemistele jätkab erakonna juhtkond tööd programmi ja põhikirja uuendamise ning valimisplatvormi koostamisega, samuti jätkatakse keskbüroos ettevalmistusi 20. novembril toimuvaks Rahvaliidu kongressiks.

Ühtlasi kutsus Vitsut Rahvaliidu liikmeid osalema kongressi eel peetavatel maakonnaühenduste konverentsidel, millest on tema sõnul valmis osa võtma ka erakonna aseesimehed, et selgitada oma tulevikuplaane, aga ka organisatsiooni siseprobleemide lahendamise teid. «Vaid silmast silma kohtudes ja südant puhtaks rääkides saame üheskoos edasi minna,» ütles ta.

Partei aseesimehed Mai Treial, Ester Tuiksoo, Riina Kull, Andrus Blok ja Viljar Jaamu tegid volikogu koosoleku järel samuti avalduse, kinnitades, et erakonnas käib edasi pingeline töö. «Valmistume kongressiks ja valimisteks, meil on öelda oma sõna, ja seda sõna, millest tegu lahku ei lähe, ootab meilt oluliselt suurem hulk Eestimaa inimesi kui vaid Rahvaliidu liikmed. Ärgem siis valmistagem neile pettumust,» laususid nad.

Samas kritiseerisid nad Rahvaliidu esimeest Juhan Aaret, kes tegi nende sõnul volikogu istungile eelnenud juhatuse koosolekul ettepaneku peasekretär ametist tagasi kutsuda. «Süüdistused olid üldised ja faktidega kinnitamata ning ilmselt tingitud soovist peasekretär välja vahetada Aarele sobiva isiku vastu - ja seda soovi esimees ei varjanudki,» märkisid nad, pidades kummaliseks, et just Aare oli vaid mõni kuu tagasi pidanud Vitsutit ainsaks sobivaks kandidaadiks sellele kohale, kuhu juhatus ta ka üksmeelselt nimetas.

Rääkides volikogu esimehe Uno Silbergi tagandamisest, ütlesid aseesimehed, et küsimuse pani esimese päevakorrapunktina hääletusele Silberg ise ning selles ei maksa otsida süüdlasi või patuoinast. «Selline oli erakonna volikogu tahe - vaba valik - ja seda eirata pole ei võimalik ega vajalik. Demokraatia üks põhialuseid ongi see, et võid oponendiga küll mitte nõustuda, kuid pead olema valmis kas või ennast ohverdama oponendi õiguse eest tagakiusamist kartmata seda välja öelda,» laususid nad ja lisasid, et ka see, et osa volikogu liikmeid otsustas sündmuste sellise pöörde puhul saalist lahkuda, oli nende endi valik.

Treial, Tuiksoo, Kull, Blok ja Jaamu avaldasid arvamust, et igasugune isiklik initsiatiiv ja isegi ambitsioon on teretulnud, kui see läheb kokku üldiste huvide ja omaksvõetud väärtussüsteemiga. «Demokraatlikul teel tehtud otsuste tagantjärele sarjamine, millega kaasneb erakonnakaaslaste halvustamine, ei ole Rahvaliidus vastuvõetav,» lisasid nad.

Partei esimees Juhan Aare teatas pärast volikogu istungit, et peasekretäri vabastamiseks tegi juhatusele ettepaneku üks linna- ja kuus maakonnaühendust, heites talle ette korduvaid tööluuse, tööülesannetega mittetoimetulekut, juhatuse ja volikogu otsuste mittetäitmist, erakonna maine kahjustamist ja tema minevikku.

Volikogu esimehe tagasikutsumiseks tegi Aare väitel ettepaneku aga aseesimees Viljar Jaamu. «Tähelepanuväärne on asjaolu, et tagandatud volikogu esimehe tegevuse suhtes ei esitatud ühtegi pretensiooni. Volikogu esimehe ootamatu ja põhjendamatu väljavahetamine põhjustas paljude volikogu liikmete lahkumise koosolekult,» lausus Aare ja lisas, et kvoorumi puudumise tõttu muutusid volikogu otsused õigustühiseks. Samuti on tema sõnul küsitavaks muutunud korralise kongressi toimumine 20. novembril.

Ta märkis, et ehkki Rahvaliidu jätkusuutlikkus sai esmaspäeval tugeva hoobi, leidub erakonnas tuhandeid liikmeid, kes tahavad praeguse esimehe juhtimisel jätkata. «Lähiajal kutsub esimees kokku Rahvaliidu maakonna- ja linnaühenduste esindajad, et arutada kujunenud olukorra lahendamise võimalusi,» lisas juuli algul Rahvaliidu esimeheks saanud Aare.

Seniste plaanide kohaselt peaks 20. novembril Tartus kogunev korraline kongress vastu võtma uuendatud programmi ja põhikirja ning valima parteile üheks aastaks esimehe, aseesimehed, volikogu ning revisjonikomisjoni. Volikogu peaks seejärel ametisse kinnitama uue juhatuse ning valima ka aukohtu liikmed.

Erimeelsused tulid Rahvaliidu uute juhtide vahel avalikuks augusti alguses, kui Aare ja Vitsut süüdistasid üksteist erakonna raha väärkasutuses.