/nginx/o/2014/08/28/3305421t1h49ad.jpg)
Buffalo ülikooli dotsent Daniel B. Hess veedab kaks aastat Balti riikides vananevaid sotsialismiaegseid korterelamurajoone uurides.
New Yorgi teadlane tuleb Eestisse magalarajoone uurima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks paljusid nõukogude aja pärandeid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas on magalarajoonid ehk teise maailmasõja järgsetel kümnenditel massiliselt rajatud suured kortermajade piirkonnad. Linna- ja regionaalplaneerimise dotsendi Daniel B. Hessi uurimistöö eesmärk on leida lahendusi, kuidas nõukogude-aegseid elamupiirkondi ümber kujundada ja planeerida.
Selliseid suurelamupiirkondi leidub kõikides Eesti linnades ja suuremates maa-asulates ning nende uuendamine on oluline elamumajanduse arendamise probleem. Kõige radikaalsemad seisukohad pakuvad välja kortermajade lammutamise ja asendamise uutega. Pehmemad seisukohad pakuvad välja säästlikke ümberehitusi.
«Nende suurte elamurajoonide sotsiaalse mitmekesisuse, elukvaliteedi ja atraktiivsuse säilitamine on endiste sotsialismimaade linnade üks suurimaid katsumusi,» ütles Hess. «Kuna need piirkonnad ei kao kuhugi, tuleb küsida, kuidas saaksime neid paremaks muuta.»
Hoolimata nõukogudeaegse süsteemi tsentraliseeritusest juhtisid projektide kohapealset elluviimist kohalikud arhitektid ja planeerijad. Projekti raames viiakse nendega läbi põhjalikke intervjuusid selleks, paremini mõista nõukogude linnaplaneerimise ajalugu Balti riikides. Hessi uurimistöö viib ta ka Eesti, Läti ja Leedu linnaarhiividesse, et tutvuda algsete plaanide ja dokumentidega.
Hessi siinse teadustöö juhendajaks on Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. «Nõukogudeaegsete elamupiirkondade sotsiaalne ja füüsiline lagunemine on Ida-Euroopa linnaplaneerimise üks suurimaid probleeme. Hessi töö annab panuse aruteludesse nende Ida‑Euroopa linnade kõige tavalisemate elamualade tuleviku üle,» sõnas Tammaru.
«Hessile antud Curie stipendium tõendab tema silmapaistvaid teadussaavutusi ja meie teadlaste töö kõrget taset,» leidis Buffalo ülikooli professor ning linna- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Ernest Sternberg.
«Vähesed Ameerika linnaplaneerimise teadlased on uurinud nõukogude aja laiaulatuslikku mõju Ida-Euroopa linnaelanike elutingimustele, nii et Hess on saanud erakordse võimaluse,» lisas Sternberg. «Tal on võimalik uurida selle perioodi pärandi mõju, tehes tihedat koostööd kõigi kolme Balti riigi linnaplaneerijatega, et töötada välja arengusuundi tulevikuks.»
Daniel B. Hess on esimene Marie Curie stipendiaat, kes tuleb teadustööd tegema Tartu ülikooli. Oma teadustööd teeb ta Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juures asuvas rände- ja linnauuringute keskuses.