/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2015/04/16/3969387t1h6462.png)
The Cribs
For All My Sisters
Sony
Hinne: 4
Tellijale
Kolm venda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teagi kohe, mis värk sellega on, aga The Cribs on juba teab mitmes staažikas garaaži-indibänd, kes on ennast leidnud alles kusagil viienda-kuuenda albumi kandis. «For All My Sisters» on The Cribsi kuues. See Wakefieldi trio on puhas perebänd, kus laulavad-mängivad kaksikud Gary (bass ja vokaal) ja Ryan Jarman (kitarr ja vokaal) ning pesamuna Ross Jarman (kõige nooremale anti trummid). The Smithsi Johnny Marr oli ka kolm aastat pundi ametlik liige, aga eks rohkem nii moe pärast.
The Cribs on nüüd aastaid taas trio, kes salvestas oma värske albumi New Yorgis The Carsi esimehe Ric Ocaseki käe all. Vennaksed on varastes kolmekümnendates, Ocasek saab varsti 70. Mis tost, koostöö on suurepäraselt klappinud. Lahedad tüübid ja kõva plaat. See on nakatav, puhas ja meloodiline pauerpopp, midagi sellist, mida Ocasek produtseeris Weezerile, kui see seltskond veel ehe oli. Muide, The Cribs teeb juba uut plaati, samuti legendaarse mehega, kelleks on sedakorda Steve Albini isiklikult. Kui «For All My Sisters» on vahva kvaliteetne kitarrirokk, mis ei häbene kuidagi olla popp, siis Albini all valmiv album peaks tulema sama stiilipuhas punk.